Mare Mätas: Hülgejahiõigus kihnlastele ja manijalastele

Mare Mätas. Foto: PP

Intervjuu annab SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas.

SA Kihnu Kultuuriruumi ühe eestvedajana Kihnule hülgeküttimise õigust taotlenud Mare Mätas tunnistas, et tulevaseks jahiks sobivad ainult erilised mehed, sest hülgejaht on aeganõudev, kulukas ja keeruline, nõudes hüljeste tundmist, jahimehe sitkust ja oskust seista vastu loodusjõududele.

Mätase arvates leidub selliseid mehi ainult Kihnus ja Manijal, sest need iseloomuomadused ja hülgejahikirg peavad olema kaasa sündinud.

Milles väljendus sihtasutuse kolm aastat kestnud võitlus selle nimel, et hallhülgeid võiks Kihnus küttima hakata?

Tõsisem arutelu hülgepüügi taaslubamiseks algas meil isekeskis 2007. aastal. 2008. aastal korraldasime hülgepüügi teemal seminari ja andsime välja Toomas Pajula koostatud brošüüri “Hülgepüük”. Kihnu tollane vallavanem Annely Akkermann osales Eesti tuntud hülgeuurijatega Soomes konverentsil.

Kõige suurem raskus seisnes nõndanimetatud loomaarmastajate ja hülgeuurijate meelsuse muutmises.

Kahetsusväärne on, et hülgeküttimise lehelugude taustaks on tihtipeale Eesti ajakirjanduseski trükitud valge kasukaga märgade silmadega imearmas hülgepoeg või teleuudiste taustal Kanada tööstuslikud hülgekütid, kes raiuvad nii, et jää jalge all verine.

Kihnlaste taotlus on lubada küttimine põliskogukonnale, kuna kogu maailmas austatakse põlisrahva taotlusi oma kultuuri hoidmisel. Seda eeskuju võiks järgida Eestigi.

Õnneks oleme loodusuurijate, eriti vendade Jüssidega (hülgeuurijad Mart ja Ivar Jüssi, toim) lõppude lõpuks selles asjas üksmeelele jõudnud. Jüsside arvamusega hüljeste asurkonna kohta Eestis arvestatakse.

Millistest küttimisviisidest on jutt?

Küttimisviiside puhul pole kindlasti tegu arhailiste, algeliste, ajalooliste püügiviiside ehk hülgeõnge või harpuuniga jahiga. Tänapäeval on hülgeküttimine mõeldav vaid püssiga.

Kui palju on Kihnu saarel praegu ametlikult jahimehi?

Praegu omab jahiluba Kihnus tõenäoliselt neli-viis meest.

Kellele võiks jahiõiguse anda?

Jahiõiguse saaksid ainult kihnlased. Loome reglemendi, kellele see õigus anda. Üks tingimusi võiks näiteks olla, et hülgekütt on saarel elanud järjest vähemalt 25 aastat.

Lubade andmine ei saa olla meelevaldne. Kui tahame anda hülgejahi õiguse ainult kihnlastele, peame määratlema mõiste “kihnlane” tähenduse. See, et meie kogukonnas valitseb teadmine kihnlaseks saamisest vaid sünni järgi, omades saarel vähemalt ühe vanema põlist suguvõsa, meid siin ei aita. Seaduses vajab see rangemat regulatsiooni.


Mida osatakse Kihnus tänapäeval teha hülge naha, rasva, lihaga?

Õnneks on vahepealse keeluperioodi vältel säilinud kihnlastel teadmised hülgepüügist ning sellega seonduvast. Hülgerasv sulatatakse ja kasutatakse immutusvahendi ehk konservandina puitpindade pikaajalise säilimise tagamiseks. Nõukogude ajal segasid kihnlased sulatatud hülgerasva majavärvi sekka, et see paremini säiliks.

Hülgenahk pargitakse, sellest on võimalik valmistada nii riideesemeid kui jalanõusid. Kontidest saab teha turistidele suveniire või muud huvitavat välja mõelda. Liha muidugi süüakse ära, sellega pole probleemi.

Piiratud ulatuses hülgepüügi seadustamist kihnlastele ootame 2011. aasta kevadeks. Me ei tee saladust, et hülgejahist võib saada lisaabinõu saareelanikele lisasissetuleku teenimiseks.