Ravikindlustuseta haiged jõuavad arsti juurde viimases hädas

Pärnu linnaarst Ada Kraak kinnitab: “Arstiabita keegi ei jää.” Foto: Ants Liigus

Pärnu linnas sel aastal valminud terviseprofiili kohaselt on linnas ravikindlustuseta inimesi ligemale 5,5 protsenti.

Korras tervisega võib aastaid elada arstikabinettidest kaugele hoides, kuid inimene pole masin ja tihti tuleb ravikindlustus patsiendile meelde alles siis, kui haigus juba kaugele arenenud.

Õiguskantsleri kantselei uuringu “Ravikindlustusega hõlmamata isikute olukord Eesti Vabariigi kohalikes omavalitsustes” põhjal on Eestis 2009. aasta seisuga 89 313 ravikindlustamata isikut ehk 6,5 protsenti elanikest. Haigekassas nende kohta täpset ülevaadet pole, ligikaudsed andmed saadakse linna või maakonna rahvaarvust haigekassas kindlustatute arvu lahutades. Pärnu maakonna 90 496 elanikust (2010. aasta rahvastikuregistri andmetel) on Eesti haigekassa Pärnu osakonna andmetel ravikindlustatuid 83 673, seega võib maakonnas ravikindlustuseta inimesi olla kokku üle 6000.

Traumadega ja eluohtlikus seisundis saavad ravikindlustuseta inimesed vältimatut abi, mille eest tasub riik. Kui just surm silme ees ei seisa, aga tervis sant, tuleb neil haigetel pöörduda kas sotsiaaltöötaja või perearsti poole. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi peab ravikindlustuseta inimeste arstiabi korraldama kohalik omavalitsus.

Linnaarst võtab vastu

Pärnu linnas tegeleb ravikindlustuseta haigetega 1994. aastast linnaarst Ada Kraak. 2009. aastal käis tema juures 150 haiget, sel aastal on neid olnud 42.

Linnaarst uurib haige probleeme, suunab ta pere- või eriarsti vastuvõtule ja väljastab garantiikirja, mille alusel linn ravi ja uuringute eest tasub. Pärnu eelarves on 2010. aastal selleks otstarbeks ette nähtud 180 000 krooni, millest praeguseks on kulutatud 70 000 krooni. Keskmiselt läheb perearsti vastuvõtt mõne lihtsama uuringuga maksma 300-500 krooni, haiglaravi ja kompuuteruuringute korral ulatub arve 3000 – 10 000 kroonini haigusjuhtumi kohta.

Kraagi sõnutsi on ta seni eelarvest eraldatud rahaga välja tulnud, ükski haige pole jäänud arstiabita ega ükski arve maksmata. Tänu Pärnu väiksusele on teatud ülevaade iga ravikindlustuseta inimese sotsiaalsest olukorrast olemas ja linnaarst püüab välistada juhtumid, kus linnalt saavad raviraha materiaalselt heal järjel inimesed, kes ametlikult tööl ei käi.

“Kui inimesel on sõrmed kulda täis, kallis mobiiltelefon taskus ning ta väidab, et tööd ei ole, siis uurin, kust ta sel juhul leivaraha saab või mille eest oma telefoniarveid maksab,” kommenteeris Kraak. “Minul pole õigust patsientidele moraali lugeda, miks nad “mustalt” tööl käivad või end töötukassas arvele ei võta, aga ehk paneb õnnetus või hädaolukord mõne inimese siiski mõtlema, mida oma eluga edasi ette võtta.”

Abita ei jää keegi

Osa Pärnu ravikindlustuseta patsientidest moodustavad Tuleviku aktiviseerimiskeskuse asukad, suur osa kliente on töötukassast. Patsientidest on Kraagi andmetel 60 protsenti 40-62aastased, umbes 25 protsenti vanuses 30-39 aastat ja 15 protsenti 20-29aastased. Põhiliselt tullakse arstiabi otsima pika kannatamise peale, kui valu või mõni muu krooniline häda juba elu häirib. Linnaarsti sõnutsi on küllalt palju psühhiaatriliste probleemidega patsiente, kauasest töötusest või mõnest muust tegurist tekkinud depressiooni ja muude häiretega.

Levinud on traumad: inimene paneb naabrimehele katust ja kukub redelilt alla. Lõhkine pea õmmeldakse erakorralise meditsiini osakonnas kinni, aga edasiste sidumiste ja uuringute eest tasumiseks tuleb linnaarstilt garantiikirja paluda.

Linnaarst teeb koostööd raviasutuste, haigekassa, töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga. Haige liigesega patsiendi saadab Kraak otse ortopeedi juurde, haavandiga inimese kirurgile. Keerulisemate hädadega haiged suunatakse Tallinna või Tartu arstide hoole alla. Eriti raskete haiguste või operatsioonide korral uuritakse osalise või täieliku töövõime kaotamise vormistamist. Kui haige vajab näiteks puusaliigese proteesi, on ta ilmselt juba töövõimetu.

Alati kontrollitakse, kas inimene on Pärnu elanike registrisse kantud. “Arstiabita keegi ei jää,” toonitas Kraak veel kord. “Aga kui inimene on maakodu ammu ära müünud ja üürinud juba kümme aastat Pärnus korterit, peaks oma seose linnaga ametlikult määratlema.”

Maa-arst saadab haige linna

Maakonnas tegelevad ravikindlustuseta isikute tervisemuredega perearstid ja valdade sotsiaalametnikud. Näiteks Saarde valla eelarvest kulus eelmisel aastal riskirühma ravikuludeks 9669 krooni. Valla sotsiaalametniku Mare Kurri sõnutsi on enamiku arstiabi palujate puhul vajalik Pärnusse eriarsti vastuvõtule saatmine. “Valdav osa riskirühmast on pikaajalised töötud, kes enam ei saa abiraha ja kel pole raha linna töötukassasse sõitmiseks,” selgitas Kurri. “Kaua tööta olnud inimestel on raske uuesti alustada, pigem käiakse juhutöödel, aga see haigekassa kindlustust ei anna.”

Häädemeeste perearsti Kaia Metsaoru poole pöördub nädalas keskmiselt paar ravikindlustuseta inimest. Arst teeb esmased analüüsid, muretseb valla kaudu garantiikirjad ja saadab haige vajadusel edasi linna eriarsti juurde. Metsaoru sõnutsi on enamik selliseid patsiente hilises keskeas, tihti depressioonis ja isegi elutahteta, arsti juurde minekut lükatakse edasi nii kaua kui võimalik.

“Tullakse traumade, väga halvas staadiumis krooniliste haiguste ja kasvajatega,” rääkis Metsaoru. “Võib-olla inimesed ei usalda meie sotsiaalset süsteemi, kardavad, et ei saa abi. Ma ei keeldu kunagi neid vastu võtmast, sest haigused on tõesti siis juba kaugele arenenud. Ilmselt toob hirm surma ees inimesed lõpuks siiski arsti juurde.”


Töötu ravikindlustus

• Töösuhte lõpetamise järel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud. Et kindlustus ei katkeks, tuleb end töötuna arvele võtta kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist.

• Inimesed, kes saavad töötuskindlustushüvitist või töötutoetust või osalevad töötukassa teenuses, on ravikindlustatud alates sellest päevast, kui nad hüvitist või toetust saama hakkasid või teenuses osalemist alustasid. Muudel juhtudel tekib ravikindlustus pärast seda, kui inimene on töötuna arvel olnud kuu aega.

• Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja ja kehtib veel kuu pärast arvelolemise lõppu.

• Ravikindlustamata inimestele on tagatud tasuta vältimatu abi nii ambulatoorse teenusena kui haiglas.

Andmed: Eesti töötukassa, Eesti haigekassa