Perede ja laste nõuandekeskuse avaldatud uuringu tulemuste kohaselt saab 1000kroonisest toimetulekutoetusest elavas peres kasvava lapse areng raske löögi nii füüsiliselt kui vaimselt. Kes vähegi reaalsest elust midagi teab, adub küsitluse või uuringutagi, et kui lapsevanemad peavad üliväikese toetusega toime tulema, pole sellise pere lastel võimalik kulutada isegi niisuguse “luksuse” peale, nagu sünnipäevakink sõbrale või sportimiseks vajalikud uued dressid või suusad.
Juhtkiri: Heitunute põlvkond
10. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed kipuvad olema julmad ja sageli jäävad õrnas eas löödud haavad inimest armidena saatma kogu eluks. Asjade ja tarbimiskultust pressitakse peale nii noortele kui vanadele ilmakodanikele ja väga kergesti võib jääda mulje, et tarbimissuutmatu inimene on suutmatu mujalgi.
Kuigi ülalmainitud uuring tõestab ilmselgeid tõsiasju, mis kummatigi ei paista riigijuhte painavat, väärib sealt mõni fakt esiletoomist. Uuringu järgi ei saa tuhanded pered üle Eesti pakkuda lastele liha ega kala ning puu- ja juurviljugi jõuab lauale tarvilikust märksa vähem.
Tühi toob tüli majasse, teadis vanarahvas ja see tõde on praegu rohkem kui aktuaalne. Perede ja laste nõuandekeskuse üks eestvedajaid Marika Ratnik tõdes Eesti Päevalehele, et töötus ei too juurde perega veedetavat kvaliteetaega, vaid eelkõige muret, kuidas endal ja lastel hing sees hoida. See on tegelikkus, mida ilusate sõnade taha ei peida.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Indrek Saar sedastas ETV saates “Foorum”, et Eestis elab vaesusriskis ligi 40 000 last, kes lähiajal võivad endast heitunute põlvkonda kujutada.
Riigil on aeg pöörata nägu nende laste poole, sest heitunud hakkavad tõesti kujunema ja selle tendentsi vältimine on sisulisest küljest olulisem kui tasakaalus eelarve.