Naistepäeva ootus püsib endiselt hinges

Foto: Andres G. Adamson

Tundub, et vanema põlve daamidele on jõulude kõrval üks oodatuimaid tähtpäevi aastas naistepäev, eriti selle kroonijuveelid lilled. Mehed tulid tööle, lilled ühes. Läksid koju, lilled käes. Mõnel lilleradagi järel, sest tööl oli pidu. Aastates Kaja, Viive, Sinaida ja Marta on austuspäeva nostalgiast elevil: „Tahame endiselt kord aastas täitsa naised olla. See on veres.“

Tänavu istus nelik nagu kombeks Kaja pool enne õiget päeva, sest ämmaemanda ametit pidanud Viive kutsusid lapsed naistepäevaks Tallinna.

„Ega nad sest naistepäevast suurt tea ega pea. Vähemalt mitte nagu meie,“ selgitas Viive teistele. „Mul on seekord tavalisest ümmargusem sünnipäev ja lapsed otsustasid üllatada: ema sõitku nende juurde oma sünnipäevale. Uus mood! Mina ajasin algul vastu: kuulge, praegu logistan küll bussiga kohale. Aga kui voodisse jään ja haiged jalad enam ei kanna, kas saadate siis kanderaamiga brigaadi järele. Poeg häälestus huumorinoodiga: „Ei. Aga me ostame sulle neerukujulise laua, seda on hea ümber voodi sättida, kui tuleme.“