Vanemad põlispärnakad mäletavad, et üsna lähiminevikus karjatati lehmi Pärnus suisa Raekülast rannahooneni välja. “Rannaäär oli rohust ja kõrkjatest puhas nagu Inglise muru,” on Pärnu Postimehe veebilehe kommentaariumis meenutatud. Kuigi vahel sattus lehm päevitaja rannalina nuusutama ja sellega peesitajat ehmatas, on tollest ajast jäänud tore lapsepõlvemälestus.
Juhtkiri: Ja lehmad naasidki
11. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehmad said aastate eest Pärnu linna territooriumilt küll minema aetud, kuid eile käänas ajalugu veidi muutunud moel tagasi, kui Georg Artma Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist kolis.
Need, kes on tukasoenguga Šoti mägiveiseid näinud - hoolitsevad nad ju päris paljude Pärnumaa rannaniitude korrashoiu eest -, teavad, et tegu on toredate ja atraktiivse välimusega loomadega, mitte selliste punikute või mustikutega, kellega harjunud oleme.
Praegu jäävad veised Mai rannaniidule prooviperioodiks, mis vältab senikaua, kui neil seal ninaesist jagub. Loomade karjatamisala on piiratud elektrikarjusega ja neil hoiab silma peal päriskarjuski. Nii pole kindlasti vaja karta, et veised vasikatega ühel hetkel mööda Papiniidu tänavat Mai kino “Beebiga kinno” seansile jalutavad.
Pärnu Postimees leiab, et linnasisese rannaniidu hooldamine veisekarja abil on tore ja kasulik ettevõtmine. Arvestades, et linnarahva jalgteid mere äärde ei suleta, tasuks kas või juba täna väike retk ette võtta, selgitamaks oma silmaga, kas veised sobivad linnaruumi, ja kogemaks mis tunne pärast hinge jääb. Kindlasti tasub jalutuskäigule võtta kaasa lapsed, kes selliseid loomi nii kodu lähedal varem näinud pole. Pärnu Postimees ootabki lugejate arvamusi selle kohta, kas lehmad linnas on hea või halb mõte.