Kontserdimajas kõlab tähemuusika

“Ma ei taha, et publik peaks minema pärast kontserti poest seepi ostma,” ütleb Urmas Sisask. Foto: Ants Liigus

Täna õhtul toimub Pärnu kontserdimajas hooaja avakontsert “Elavad tähed - Urmas Sisask 50”, kus osalevad Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni ja Pärnu kammerkoor Ave Sopi dirigeerimisel.

Elektriviiulil soleerib Tiit Kikas, flöödil Leonora Palu, klaveril esineb duo Mati Mikalai - Kai Ratassep.

“Tundub, et ma saan selles sümfoonias kaasagi lüüa, sest löökpillimängijatest jäi puudu. Olen gongi taga. See on minu debüüt sümfooniaorkestris,” lausus eile Pärnu kontserdimajas juubeliõhtu eel orkestriga proove teinud helilooja Urmas Sisask.

Sisask tunnistas, et meeleolu on suurepärane. Pärnus on helilooja varem koostööd teinud väiksemate koosseisudega, linnaorkestriga mitte.

Vahendab kosmose muusikat

Tähistaevast hakkas Sisask põhjalikumalt uurima 10-11aastaselt. Samal ajal alustas ta muusikategemist. “Siis oli vaja otsustada tähtede või muusika kasuks. 14aastaselt otsustasin mõlema kasuks ja nii saigi minust tähemuusik,” seletas ta.

Kosmoses pole müra. Kosmos on tulvil muusikat. Sisask on seda matemaatiliselt ja füüsikaliselt tõestanud. Kosmilisi võnkeid inimkõrv ei kuule, ent vaimsus seda tajub. Linnades on tänava- ja automüra. Ent Sisask on kasvanud üles maal, helimürata paigas.

On tõsi, et sfääriline muusika ei väsita ega tekita masendust, nõustub helilooja küsijaga. Kuulaja rakud hakkavad vibreerima kosmilises rütmis ja probleemid lahustuvad. “Kosmoses probleeme pole ega kunagi ka tule. Minu loomingu kuulajaid see muusika ei väsita,” kinnitas Sisask. “See muusika hakkab sageli kummitama. Teen heas mõttes kõikidele kuulajatele luupainaja.”

Helilooja jutu järgi on kosmose muusika väga puhas. “Puhtam, kui me üldse siin maa peal oskame seda teha. Küll tempereerimata süsteemis, aga see teebki asja veel võimsamaks,” lausus ta.

Kui tavainimesel pole mahti tähti uurida ega kõrva, et sfäärilist muusikat tajuda, on Sisask teinud tema eest selle töö ära. “Kas ma just heli looja ehk jumal olen, pigem heli vahendaja. Kosmilise olemasoleva muusika Maa peale tooja,” avaldas Sisask. Tavaliselt kogub ta inspiratsiooni öösiti. Päeval teeb astronoomilisi vaatlusi, et andmeid koguda.

Igal tähel oma heli

Kosmilise muusika vahendajaid on planeedil varemgi olnud, usub Sisask. Aga ei tea peale enda ühtki sellist, kes 90 protsenti oma loomingust on pühendanud kosmosele, astronoomiale ja kosmoloogiale. “Keegi peab selle koha ära täitma ja selleks ma siia ilma tulnud olengi,” on helilooja kindel.

Nimelt leidis helilooja 1987. aastal logaritmsüsteemi alusel valemi, mille abil võib planeetide pöörlemisperioodid teisendada helivõnkumisteks. Sisask jõudis viieastmelise noodijärgnevuseni, mis on täpne vaste kuma-yoshina tuntud Jaapani pentatoonilisele skaalale. See laadistruktuur on paljude Sisaski teoste meloodiline ja harmooniline tugisammas.

Kosmos koosneb nähtamatust energiast, milles muu hulgas on väike osa tumedat massi. Igal energial on oma muusika. Mustadel aukudel on oma muusika, nii kõlab Linnutee must auk mi-noodil. Ja Maa, Kuu ja Päike helisevad Setu muusika nootides, teab Sisask.

Kosmilist muusikat on vahendanud Veneetsia koolkonna muusika heliloojad. Ja Johann Sebastian Bachi võiks nimetada lausa kosmiliseks hääletoruks.

Unes ja ilmsi

Sisask on kuulnud unes ja ilmsi uskumatut sfäärilist muusikat, aga neid fantastilisi värvinguid ja helide gammat on raske paberile kirja panna. “See on niivõrd teistmoodi. Aga ta on niivõrd ilus. Ilusam kui me oskame ette kujutada, mis on ilus. Sellest inspireerituna olen püüdnud Maa peale tuua seda, mida pillidega on võimalik edasi anda,” rääkis helilooja.

See on hoomamatu muusikaliste mõtete virvarr, aga tulem on puhas ja kõrva paitav muusika. “Ma ei taha, et publik peaks minema pärast kontserti poest seepi ostma,” lisas ta.

Unes kuuldud muusika katkeid ei suuda Sisask alati salvestada või talletada. Vahel ärkab ta öösel mitu korda ja paneb ruttu kirja vähemalt teema ja helivärvingud.

Sisask on suuteline vastu võtma tavaliselt kõrvaga kuuldamatuid loodushelisid, sealhulgas metshaldjate ja vetevanade laulu. See võib tunduda kummaline, ent ta on looduses kangastunud viise kirja pannud põlve otsas ja WC-paberile, sest muud polnud kiiruga võtta. Kodus kirjutab Sisask muusikat põhiliselt klaveri taga istudes.

“Kui ma näen, et inimesed tahavad hoomata seda, mida ma olen armastusega kirja pannud, teeb see mind hingelt nooremaks. Soovin, et inimestes oleks rohkem armastuse väge, mitte vihkamise ja hävitamise, vaid loomise jõudu. Maailm on Looja poolt loodud selleks, et me saaksime seda nautida ja armastusega tänada. Kogu minu muusikagi on loodud selle suunitlusega,” kõlas Urmas Sisaski sünnipäevasoov.