Juhannes oli uksest sisse astudes keedetud oina silmade ja marineeritud angerja näoga, aga muidu üpris viisaka väljanägemisega. Et justkui oleks midagi viga või vaat et hullematki.
“Ei, edene,” ütles ta kurvalt. “Üldse ei edene.”
“Misasi ei edene?” püüdsin natuke huumorit teha.