Mereinstituudi teadlased seirasid Pärnu jõge

Mereinstituudi Pärnu osakonna koordinaator Kalju Kupper (vasakul) ja spetsialist Elmar Talbonen tõid eile hommikul instituudi välibaasi Pärnu jões öö läbi püüdnud katsevõrgud kalaga, öeldes, et jões paistab kala olevat. Foto: Ants Liigus

Eile hommikul tõid Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi spetsialistid Elmar Talbonen ja Kalju Kupper Pärnu jõest kolm katsevõrku, mis olid seal püüdnud ühe öö, et saada marterjali kevadiste kudekalade ja teistegi kalaliikide uurimiseks.

“Kevadisi katsepüüke on ülikooli teadlased korraldanud juba aastakümneid,” selgitas katsepüükide uurimist juhendav ihtüoloog Heli Shpilev.

Seireks kasutatavad püünised kujutavad endast 30 meetri pikkusi eri silmasuurusega nakkevõrkude jadasid, mis pannakse püüdma jõkke kolmes kohas. Need võrgud peaksid kinni püüdma enam-vähem kõik, mis neisse ujub.

Kalu justkui oleks

“Paistab, et jões on kalu palju,” hindasid Talbonen ja Kupper jõest toodud loomust.

Võrkudes, mis viidi koos kaladega mereinstituudi välibaasi Vana-Saugas, paistis ülekaalus olema vimb, aga näha oli ka mitut haugi, nurgusid, mõni turb ja isegi juba kudema ujunud meritinti.

Seda, et tint on jõudnud jõkke, on kalauurijatel tähtis teada, sest tindivaru on viimastel aastatel hakanud meres kahanema ja tindiparvedes on ülekaalus noored isendid.

Nüüd ootavad katsepüügi kalu laboratoorsed uuringud, kus kalad kaalutakse, mõõdetakse, määratakse sugu ja iga ning vaadatakse, mida sisaldab kalade seedekulgla, et saada teavet nende tänavukevadisest toitumisest, mis omakorda annab aimu vee-elustikust laiemalt.

Katsepüügis oli peale juba loetletud kalaliikide kolm suurt lutsu ja see annab tunnistust, et vesi on jões veel väga jahe ja lutsud liikvel.

Samal ajal oli katsevõrku ujunud üllatavalt vähe ahvenaid ja latikaid. Seekord ei püütud katsevõrguga ka ainsatki linaskit. Mulluse katsepüügiga võrreldes esines võrgus rohkem havisid.

Liigilist arvukust ei võrrelda

Shpilev ütles, et katsepüükide põhjal ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi kalade liigilise arvukuse kohta Pärnu jões, sest püük sõltub püügiööl valitsenud tuultest, vee temperatuurist, voolutugevusest ja veel mitmest välisest tegurist, mis kalade aktiivsust mõjutavad.

Teisalt aga toodi just katsepüügi käigus mullu Pärnu jõest nähtavale võrgu külge klammerdunud hiljuti meile saabunud võõrliik harilik rändkrabi, kelle nägemine rannaliival või adrus ei olegi enam üllatus.

Eile katsevõrgud selliseid avastusi kaldale ei toonud.

“Kui üldse keegi üllatas, siis jõkke jõudnud tint,” tunnistas Shpilev. “Nüüd tuleb muude uurimiste kõrval määrata nende sugu, sest esmalt ujuvad kudema isas-, seejärel emaskalad, nii et kudekarja soolise koosseisu järgi võib hakata hindama kudemise algust nagu emaskalade kasvu järgi kudemise edukust.”

Kalarohket tindihooaega Shpilev ei ennustanud, öeldes, et meritindi kudekari on viimastel aastatel nõrgemaks muutunud ja vajab kosutamist. Tindipüüki võivad pärssida Vene tollitõkkedki.