Väljakülas ootab tähist president Pätsi auks istutatud tamm

Tihemetsa poolesaja õpilasega põhikool töötab kunagise Quellensteini kalevi- ja kammvillavabriku omaniku Albert Zoepfeli suvelossis, mis asub kaitsealuses Allikukivi pargis. Kohalikest tellistest laotud hoone esisele muruväljakule on paigaldatud mälestuskivi kunstnik August Jansenile. Kooli direktor Aita Matson on koduloohuvilisena uurinud paikkonna minevikku. Foto: Urmas Luik

Tihemetsa põhikooli õpilastel lõpeb esimene kooliveerand Väljakülas vana koolimaja aias, kus üksiku hiiuna kõrgub tamm, mis istutati sinna 1938. aastal president Pätsi auks.

Ajendi selleks andis Tihemetsa põhikooli direktorile, sama kooli lõpetanud Aita Matsonile lõik omaaegse nimega Voltveti 6klassilise algkooli kroonikaraamatust, kus 1937/38. õppeaasta kohta on kirjutatud, et 19. mail istutati tamm kooliaeda Eesti Vabariigi esimese presidendi auks. Õpilased koos õpetajatega kogunesid kooli aeda, kus õpilaskoor laulis laulu “Mu Eestimaa”, koolijuhataja kõne järel toimus pidulik istutamine ja üritus lõppes hümni laulmisega.

“Konstantin Päts sai presidendiks 24. aprillil 1938, nii et tamm istutati Eesti esimese presidendi esimesel töö- ja valitsemisaastal. Väga tähelepanelik ja tähenduslik, ma arvan,” räägib koduloohuviline direktor.

Ürituse kordus

“Põnevusega hakkasin sissekannet eestpoolt lehitsema, et leida mingeid märkmeid kooliaia kohta, ja leidsin, et 1935. aasta suvel lasti teha kooli aia plaan ja töökava. Järgnevatel suvedel on istutatud kooliaia piirile puid, rajatud sirelihekk, ehitatud koolile piire ehk aed ning ostetud isegi muruniiduk,” selgitab praegune koolijuht oma eelkäija üle 70 aasta tagasi tehtud märkmetele tuginedes.

Väljaküla ja Tihemetsa kirjaliku esmamainimise 450. aastapäevale pühendatud küla kokkutuleku eel läinud kuu keskel käis Aita Matson vana koolimaja juures presidendi tamme otsimas.

“Nägin sireliheki jäänuseid, suureks kasvanud puid koolimaja territooriumi raamimas ja silmasin ilusat kõrget ning kaharat tamme koolihoonest paremal, suhteliselt lagedal platsil. See on ainuke tamm platsil ja kasvu järgi võib küll olla 70aastane, loodan väga, et see ongi presidendi tamm,” kõneleb Matson.

Isegi põliskohalikud polnud Pätsi tammest kuulnud, sest nende noorusaega jäi see pool sajandit, kui koolides kohustusliku programmi järgi teistsugust juttu puhuti.

Nüüd on nii, et enne sügisvaheaega korrastatakse tamme ümbrus ja selle tähise valmistavad õpilased tööõpetuse õpetaja Raivo Tõnissoni juhendamisel. Siinkohal väärib märimist, et Tõnisson on pedagoogikateadlase Johannes Käisi seltsi 2008. aasta preemia laueraat ja õpetanud kohalikus koolis kaks aastakümmet poistele puu- ja metallitööd.

Riigivanemast ja riigi esimesest presidendist kõneleb tamme juures õpilastele direktor kui huvitava avastuse tegija. Etlemiskava järgib 1938. aasta kevadel olnut, välja arvatud lõpulaul, sest kroonikapidaja ei maini, mis lauluga üritus lõppes.

Seejärel jääb poolesaja õpilasega põhikooli pere mureks tamme ümbruse korrashoidmine. Vana koolimaja juures, mis valmis 1902. aastal kui Voltveti ministeeriumikooli hoone ja nimetati 1939. aastal koha järgi Väljaküla kooliks.

Vallaku jälgedes

Seal on alustanud tarkuse taganõudmist enamik praeguste õpilaste vanavanematest.

Vana koolimajani viiva tee äärde jääb kohalikust savist valmistatud tellistest 1887. aastal ehitatud Voltveti vallamaja hoone, mille esinduslikkus hääbub isetahtsi vohavas põõsastikus.

Välja äärde rajatud küla teed pidi teisest, Viljandi-poolsest otsast käis Voltveti ministeeriumikooli 100 õpilase hulgas algharidust omandamas talupoiss Peeter Pedajas, kellest sirgus tuntud novellimeister Peet Vallak. Ainest loominguks on talle andnud kohalik olustik ja savitööstused. Allikukivi poe juures suhkruaidas on maha mängitud isegi “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” ajal, kui see Endla teatri mängukavas ülimenukalt laval püsis.

Kodukandi kummardus novellimeistri pärandile on Saarde valla Peet Vallaku nimeline Ilusa Emakeele auhind, mille fondi koguneb raha Rootsis elava, biotehnika ja meditsiini alal nime teinud Jüri Kurvitsa perekonna annetustest – nende Saarde vallas asuva kinnisvara tulust. Auhinna algatusaastal, 2006/2007. õppeaastal oli valla kolme kooli parimatele emakeele kasutajatele jagada 3000 krooni.

Tänavukevadised laureaadid olid Saskia Sepp Tihemetsa põhikoolist ja Anett Tähiste Kilingi-Nõmme gümnaasiumist.

“Minu arvates on tähelepanuväärne, et väliseestlane hoolitseb keele puhtuse eest ja suunab tähelepanu edukas olemisele,” nentis õppeaasta lõpul tunnustavalt Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Aarne Link, kui tema juhitavast koolist oli laureaat selgunud.

Reeglistiku järgi on nii, et Ilusa Emakeele auhinna kandidaadid peavad olema saavutanud jooksval õppeaastal eriti häid tulemusi oma emakeele, eesti keele kasutamisel kirjas või kõnes. Ühe korra emakeele olümpiaadil auhinnakohale tulemine ei anna konkursikomisjoni silmis veel laureaadi mõõtu välja.

Zoepfeli suveloss

Tulevakevadised Ilusa Emakeele auhinna kandidaadid õpivad valla kolmes koolis, neist vanimas majas töötab Tihemetsa põhikool, mis kasutab õppetööks 1858. aastal ehitatud ja vabrikant Zoepfelile kuulunud esinduslikku punastest tellistest suvelossi. Ümber selle laiub looduskaitsealune Allikukivi park, mis on päritolult vabakujuline vabrikupark. Lossi siseõue poole kujundatud puudeosale vastukaaluks on majaesine avar muruväljak, mida kool kasutab staadionina ja mille servas kaskede all tuletab mürakas maakivi sellele kinnitatud tahvliga meelde, et sünnikoha järgi on siit pärit kunstiprofessor August Jansen.

Mis on sellel möödanikul pistmist tänapäevaga? Võib ju vastata rahvatarkusega, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Kohalikele on tähtis, et püsiksid kool ja raamatukogu. Vähemalt needki, sest vaevalt aeg sedavõrd pöörab, et toob Väljakülla postkontori ja poe, perearsti vastuvõtu, mis omal ajal oli külas kui velskri-ämmaemanda punkt, rahvamaja ja hulga töökohti nagu tööstuste või ühismajandi ajal.

Külapäev tõi kokku paarsada lähemalt ja kaugemalt inimest. Järgmine suursündmus tõotab tulla presidendi tamme tähistamine, mida koolipere plaanib.


Väljaküla

* Elanike arvult (66) üks keskmisi külasid Saarde valla 23 küla hulgas.
* Kaugus vallakeskusest Kilingi-Nõmmest viis ja maakonnakeskusest Pärnust 50 kilomeetrit.
* Esmamainitud kirjalikult 450 aastat tagasi kui Willokul.
* Kujunes Voltveti mõisa (1631 Tignitzi) ja Allikukivi (1858 Quellenstein) kalevi- ja kammvillavabriku vahelisel alal.
* Külas avati 1902 Voltveti ministeeriumikooli uus hoone, hilisem Väljaküla kool.
* Paikkonnale on kuulsust toonud maalikunstnik August Jansen (1881-1957) ja novellikirjanik Peet Vallak (kodanikunimega Peeter Pedajas, 1893-1957). Jansenile on sünnikohas püstitatud mälestuskivi ja Vallakule avatud mälestustahvel koolimaja seinal.
* Saarde vallas on asutatud Peet Vallaku nimeline Ilusa Emakeele auhind ja valla kolme kooli õpilaste hulgast selgub kevaditi parim emakeelekasutaja. Auhinnafondi laekub raha Jüri Kurvitsa perele Saarde vallas kuuluva kinnisvara tulust.
* Küla tuntuimad ettevõtjad on metsaveotraktorite valmistaja Ivo Jürgenson, Lauri krossiraja korrashoidja Väino Lensment ja puhkemajanduse arendaja Peep Paimre.