Väljaküla tuntumaid rajatisi on Lauri krossirada ja kohalikud ei pane pahaks, kui üle ilma kuulutatakse, et see või teine motovõistlus toimub Tihemetsas Lauril.
Lauri krossirada külatee otsas võtab ilmet
18. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küla Valga poolt algav kruusatee lookleb kurve joonistades Viljandi pool täpselt künkliku ligi 14 hektarit enda alla võtva krossiraja juurde. Kui tuul sealtpoolt, kostab kaugele võidusõidurataste põrin.
Lauri on pärinud kohanime suurtalult ja sellenimeline on suure tee äärne bussipeatuski.
Lõikuskuu lõpul toimus Lauril Eesti meistrivõistluste kolmas etapp. Selleks ajaks oli Tihemetsa motoklubi president Väino Lensment jõudnud abilistega rajada võistlejate parkla, paigaldanud rahvusvaheliste nõuete järgi individuaalsed stardipuud, korrastanud veevõtukoha kaldad ja rajanud kastmissüsteemi. Maastiku eripärast tulenev suurte hüpetega krossirada on 1,8 kilomeetrit pikk ja kaheksa meetrit lai.
MTÜ Tihemetsa Motoklubi projekt sai toetust maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 3.2, mis lahtiseletatult on külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus. Taotletud ja eraldatud ligi miljonist ehk 925 650 kroonist moodustab omaosalus ligi kümme protsenti. Selle raha eest on rajamisel valgustus, krossitajate ja masinate pesuplatsid, finišitorn ja elektroonilised ajamõõtjad. Varrastes lehvivad osalejaid tervitades võistluste ajal nende riikide lipukangad.
“Ärimees ei saa siin olla, et tuled raha tahtma,” nentis Väino Lensment, kes 20 aastat on krossi sõitnud. Tema suurim võit jääb Tihemetsa sovhoostehnikumi aega, see on pronksmedal N Liidu meistrivõistlustelt.
Nüüd on teine aeg, sportlikust harrastusest on saanud igapäevatöö, mure ja rõõm.