Politsei rääkis püromaanide tabamise tagamaadest

Mäng on läbi. Kaks nädalat, kuus põlengut ja kohtuniku loaga kuueks kuuks vahi alla. Foto: Ants Liigus

Pärnu kesklinna piirkonda kuuride põletamisega hirmu all hoidnud sarisüütajateks osutusid kaks kuueteistaastast koolipoissi, kellest ühe tabas politsei esmaspäevaöise põlengu järel sisuliselt otse teolt. Teine võeti poolteist tundi hiljem kodust kinni.

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti sõnade järgi oli kinnipidamisel väga suur abi turvakaameratest.

“Ei ole saladus, et süütaja soovib tavapäraselt jälgida, mis toimuma hakkab, kui ta on pahatahtlikult midagi põlema pannud. Ta viibib üsna suure tõenäosusega tulekahju lähedal,“ selgitas ta süütajate käitumisviisi.

Juba enne viimast põlengut oli üks kinnipeetud poistest seoses põlengutega politsei huviorbiiti sattunud. Kui seesama noormees viimase põlengu ööl koos sõbraga kaamerapildile jäi, oligi selge, keda jälitada tuleb.

“Turvakaameratest jälgiti ja saadeti patrull õigesse kohta,” kirjeldas Kütt, kelle ütlust mööda tuli kinnipidamine noormehe jaoks ootamatult. Ei üritanud ta ära joosta ega vastu hakata, ent olevat esimese hoo ja ehmatusega esitlenud end vale nime all.

Kuus kuud platel

Kriminaalkorras kumbagi noormeest karistatud ei ole, küll aga on nad väärteo korras süüdi mõistetud Vanalinna kooli akende purustamise eest tänavu veebruaris.

Üks neist võeti eile kohtuniku loaga kuni kuueks kuuks vahi alla kahtlustatuna koos kambajõmmiga märtsi lõpus ja aprilli alguses kesklinna piirkonnas toime pandud vähemalt viie kuuripõlengu põhjustamises.

Ühtekokku tekitati põlengutega esialgsel hinnangul kahju vähemalt 31 000 euro väärtuses, sest kuurides hoiti küttepuid ja hulgaliselt esemeid, nagu näiteks tööriistu ja jalgrattaid. Ühel juhul sai tulekahju tõttu kannatada lähedale pargitud sõiduk.

„Kuigi nende põlengute puhul õnneks kellegi elu ohtu ei sattunud, on see väga raske kuritegu, sest ohustati inimeste vara. Et kuurid paiknevad valdavalt eluhoonete läheduses, võinuks tuli levida sinna ja tagajärjed oleksid võinud olla väga tõsised. Seetõttu oli turvalisuse huvides vaja üks kahtlustatavatest vahistada. Kohus nõustus sellega,“ põhjendas ja selgitas abiprokurör Pille Juhkov, miks ta taotles ühe noormehe vahistamist. Teise vahistamist ta ei taotle.

Tunnistab tegu

Esialgsetes ütlustes on vahistatud noormees oma tegu tunnistanud, ent täpseid põhjendusi pole ta andnud. Need peavad selguma kriminaalmenetluse käigus, mis algatati karistusseadustiku paragrahvi 203 alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist.

Süüdimõistmise korral karistatakse sellise teo toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Eeluurimist korraldab Lääne prefektuur ja juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Juhtumi kiire lahendamine näitab Küti väitel selgelt, et kesklinnas ei ole võimalik niimoodi pätti teha, et pahategijat ei fikseerita.