Varbla laidude linnud kütsid vallamaja saali kuumaks

Varbla vallamaja saalis valmistuvad Varbla laidude looduskaitseala tutvustama (vasakult) keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni maahoolduse spetsialist Cätrin Valm, kaitse planeerimise spetsialist Katrin Aavik, looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd ja kaitse planeerimise spetsialist Jana Galadi.

FOTO: Silvia Paluoja

Kuigi Varbla laiud on kaitse all juba neli aastakümmet, kütab kohalike kirgi riigivalitsejate plaan moodustada neist looduskaitseala, mis maal ja merel võtaks enda alla 997 hektarit.

Tellijale

Püsielanik ja kariloomapidaja on vaid 12,4 hektari suurusel Pihelgalaiul. Suurimad on omavahel kokku kasvanud Pööriotsa ja Selglaid, mis 22 hektaril ulatuvad veest välja. Ülejäänud laiud on väiksemad, mõnest hektarist poole hektarini, moodustades Paatsalu lahes omapärase saarestiku. Laidudel nagu headel lastel on kasutusel mitu nime: rahvapäraseid ja kaartidele kantuid. Andmestikes erineb laidude pindalagi, sest nende suurus oleneb setete liikumisest.

Pihelgalaid, Kuralaid, Raugilaid, Põntsilaid, Kitselaid, Kändmelaid, Orikalaid, Piiukaare laid, Selglaid ja Pööriotsa laid võeti kaitse alla juba nõukogude ajal. Selle alus oli Pärnu rajooni täitevkomitee 1976. aasta 27. septembri otsus kohaliku tähtsusega zooloogilise kaitseala moodustamise kohta.

Tagasi üles