Suvesse 2011 mahub kunsti, filmi ja muusikat

Soome filmidaam Pirjo Honkasalo sai tänavu Mark Soosaarelt õlgadele filmifestivali peaauhinna. Foto: Ants Liigus

16. septembril Pärnu Postimehes ilmunud kirjutises “Järgmine Pärnu kultuurisuvi tõotab tulla tihe” vaatlesid Pärnu tänavuse kultuurisuve tegijad, missuguseks kujuneb järgmine, 2011. aasta suvi.

Et leheruumi nappis, ei saanud anda sõna kõigile. Siinkohal toome ära kaalukate ürituste korraldajate tulevast suve puudutavad mõtted.

Pärnu Ooperi intendant Andrus Kallastu märkis, et juulist augustini kavandatakse taas “Suveaaria” sarja, mis toimub juba tuttavas etenduste sarja formaadis. “Kujundame Pärnu linna südames asuvast fantastilise atmosfääriga Vanalinna õuest muusikateatrietendusteks sobivat paika. Õuel on harva esinev loomulik akustika, mis on vajalik võimenduseta klassikalise, nii vokaal- kui instrumentaalmuusika esitamiseks,” märkis Kallastu.

Kõik järgmise suve etendused on Pärnu Ooperi originaalproduktsioon, mille aluseks on tihti repoo-kontseptsioon ja mis on loodud Vanalinna õue teatraalsust arvestades.

”Kordame mõningaid vanu asju, näiteks sel suvel Kai Kallastuga peaosas esietendunud muusikateatriteost “Naine?!” ja installatsioon-ooperit “Hullumisstseene kvaliteetooperitest II”, aga toome välja uusi teoseidki, näiteks muusikateatrietendus “Hullu kuninga laulud” Atlan Karpiga peaosas ja “Kataloogi” sarja kuuluv “Vandenõustseene kvaliteetooperitest”. Uue instrumentaalse muusikateatriteosega “Flööper” tuleb välja Leonora Palu,” tutvustas Andrus Kallastu.

Et kõik võidaksid

Rahvusvahelise aktinäituse “Mees ja naine” ning rahvusvahelise filmifestivali korraldaja Mark Soosaar teatas, et üritused toimuvad ikka.

“Kas või nui neljaks. Oleks väga imelik, kui Lennart Meri ja allakirjutanu asutatud rahvusvaheline filmifestival kui vaba Eesti vanim kultuurifestival oma 25 aasta juubeli pidamata jätaks,” kinnitas Soosaar.

Aktinäitus tuleb 18. korda, kavas on alateema “Vesi ja värvid”. Teisisõnu: Läänemere-äärsete akvarellistide ühisnäitus, kus teemaks ikka inimkeha ilu ja inimsuhete valu.

”Hoiame hinge kinni ja ootame, et linnavalitsus rohkem meie Pärnusse jäämise peale mõtleks ja midagi konkreetset ette võtaks. Tänase seisuga on Esplanaadi 10 omanik endiselt seisukohal, et üürilepingud selles majas lõpetatakse 3. novembril,” oli Soosaar murelik. Kui juhtub, et ürituste korraldajatel tuleb filmifestivali ja kunstimuuseumiga vastu talve tänavale astuda, on tegijate tulevikuvisioongi teistsugune.

“Siis jääb vaid loota, et meie eurorahataotlus Viljandi kunstimuuseumi väljaehitamiseks EASis (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, toim) positiivse lahenduse leiab ning kolime lõpuks kõik oma tegevused naaberlinna, kus meid juba ammu väga oodatakse,” avaldas Soosaar.

Esialgu koostatakse plaanid nii, et tulevikus on kunstimuuseum ja filmifestival sõsarlinnades Pärnus ja Viljandis, sest nii võidaksid kõik.

Väärikad esinejad

Oistrahhi festivali ja Euroopa Liidu kuue kultuuriprojekti juhataja Allar Kaasik nentis, et Pärnu on kunstiliste tormide ja vastuolude kiuste säilitanud oma eripärased ja väärikad kultuuritraditsioonid, mille hulka kuulub aastal 1971 Pärnus sündinud Eesti esimene muusikafestival.

Seda tähtpäeva silmas pidades on Pärnu linn sõlminud Oistrahhi festivaliga pikaajalise koostöölepingu aastani 2011 ja võtnud endale kohustuse esitada 1. septembriks volikogule eelnõu järgmise aasta Oistrahhi festivali rahastamise kohta, väitis Kaasik. See on andnud võimaluse festivalil tuua linna juurde olulist kultuuriraha.

“Tülitsemine selle üle, kuidas raha ümber jagada, kahjuks ei aita probleeme lahendada. Kultuurielu korraldajatel on vaja leida uusi rahastamisallikaid, nagu ELi raha. Seepärast oleks linna poolt asjakohane esitada oma oluliste kultuurisündmuste ligikaudne planeeritav toetus järgmise suve kohta vähemalt aasta varem,” leidis Kaasik.

Mis saab Oistrahhi festivalist edasi? “Kõik oleneb sellest, kui kiiresti Pärnu linn teatab meile oma rahalistest võimalustest tuleva suve suhtes ja kas linna ning riigi toetusest piisab uute ELi projektide taotlemiseks ja teostamiseks,” ütles festivali korraldaja.

2011. aasta suvel on andnud nõusoleku tulla Oistrahhi festivalile Londoni filharmoonia orkester (London Philharmonic Orchestra) oma särava noore peadirigendi Vladimir Jurowskiga, tðellist Rafal Kwiatkowski Poolast, oboemängija Gordana Josifova-Nedelkovska Makedooniast, Itaalia flöödikunstnik Massimo Mercelli.

Lisaks astuvad üles meie saksofonimängija Virgo Veldi, Hollandi organist David Timm, kes pärnakatele on tuttav džässimuusikuna, ja patriarhaadi meeskoor Moskvast. Muidugi on esinejate seas Mihkel Kütson, Antti Siirala, segakoor Latvija. Kavas on ka publiku absoluutne lemmik - ooperigalaõhtu.