Lapsevanemat pahandas lasteaia uus toidu jagamise kord

Lapsevanemale ei meeldi, et lapsed lasteaias ise endale sooja toitu tõstavad, ta eelistaks, et täiskasvanud mudilastele portsjonid taldrikule paneksid.

FOTO: Ants Liigus

Kolme lapse ema Kaja Lampp oli väga üllatunud, kui avastas lõuna ajal tütrele lasteaeda järele minnes, et lapsed seisavad rühmatoas järjekorras ja tõstavad ise auravast potist toitu taldrikusse.

“Kui küsisin õpetajalt ja õpetaja abilt, mis uus süsteem see on, küsisid nemad vastu, kas mulle ei meeldi, et lapsed ise endale toitu tõstavad. Jah, mulle tõesti ei meeldi, kui minu kuueaastane laps tõstab endale sööki taldrikusse, end seejuures ära põletab ja peab kausiga laudade vahel seiklema,” pahandab ema.

Kirjeldatud seik leidis aset Pärnu Liblika tänava lasteaia viie-kuueaastaste Lapsuliblika aiarühmas.

Soome eeskujul

Lamppi sõnade järgi kinnitasid lasteaednikud talle, et suppi lapsed kaussi ei tõsta ja selle söögi serveerib neile endistviisi õpetaja abi, kuid hommikuputru ja muud toitu panevad lapsed köögist rühmatuppa toodud potist kaussi nüüdsest ise.

Tütrele poole ühe ajal päeval ehk enne lõunauinakut järele läinud ja juhtumisi lõunasöögi tõstmist näinud Lamppi ärritab seegi, et lasteaed vanemaid uuest toidu serveerimise korrast ei informeerinud.

“Mulle öeldi, et ise toidu võtmine käib õppimise juurde ja sellest ei peagi vanemaid teavitama. Minu kui ema jaoks ei ole aga normaalne, et laps peab söögikorra ajal laudade vahel taldrikuga seiklema ja endale ise toitu ette tõstma,” ütleb Lampp.

Hämmastust tekitas Lamppis lasteaia direktor, kes viibis lõuna ajal rühmatoas ja lasi ukse ema nina ees kinni panna.

“Nagu ei oleks laste söömise vastu huvi tundmine minu asi,” ütleb Lampp. Ta imestab, miks direktor ukse sulgemise asemel talle olukorda selgitama ei tulnud.

Lamppi kaks vanemat last on samas lasteaias käinud ja noorim lapski on käinud lasteaias mitu aastat, kuid varem ei ole mudilased ise einet sööginõusse tõstnud.

Õpetajad selgitasid pahasele emale, et uut süsteemi praktiseeritakse Soome eeskujul.

“Mulle öeldi, et Soomes tõstavad lapsed ise endale toitu ette ja sellepärast tehakse nüüd meilgi nii. Öeldi sedagi, et mõnel pool teevad lapsed ise võileibu. Üks asi on võileivad, aga kuum söök ja tuline pott, mis võib lapsi kõrvetada, on hoopis midagi muud,” räägib Lampp.

Ema nörritas seegi, et põngerjad pidid toidu saamiseks seisma järjekorras.

“Küsisin õpetajatelt, mille alusel järjekord paika pannakse. Laps võib-olla mõtleb, miks tema on halvem, et saba lõppu seisma pannakse. See on ebaaus, et üks laps saab söögi kätte enne teisi,” on ema endast väljas.

Eri arvamused

Lamppi sõnade järgi ütles õpetaja esimestele lastele, et ärgu nad võtku nii palju toitu, teised tahavad ka saada, kuid järjekorras viimaseid julgustati kaussi rohkem panema, sest muidu jääb palju üle. Naine ei mõista, kuidas saab nii talitada, kui lastele on ette nähtud kindel kalorite hulk ja toidunorm.

“Söögitädi panebki ju sellepärast portsud valmis, et iga laps õige toidukoguse kätte saaks. Kui laps ise toitu võtab, tulevad portsud väga erinevad. Ja olgem ausad: kui laps poti ümber tõmbab, on kogu rühm söömata,” toob Lampp välja põhjused, miks ta uue süsteemiga rahul ei ole.

Samuti ei ole Lampp veendunud, et põhjanaabrite juures lapsed ühe kastruli taga sabatavad.

“Lasteaed toob küll eeskujuks Soomet, aga mina usun, et Soomes on kuum pott laste söögilaual, mitte mõnel teisel laual, kuhu taha sappa seisma võetakse ja kust pärast, kauss käes, oma lauda seigeldakse,” arvab Lampp. Tema silmis on uue korra puuduseks seegi, et oma käega toidu taldrikule panemine võtab lastel väga palju aega.

Lamppi tütre rühmakaaslase ema ja lasteaia hoolekogu liige Merle Mäehunt ütleb, et pahameel toidu tõstmise üle tuli talle ootamatult, seetõttu ei saa ta kõigi vanemate eest rääkida.

“Minu ja minu lapse seisukohast on positiivne, et uusi õppemeetodeid proovitakse. Koduski lastakse lastel köögis toimetada,” leiab Mäehunt.

Mis puudutab toitu täis taldrikutega rühmaruumis laudade vahel ringi seiklemist, siis seda ei saa Mäehundi arvates juhtuda, sest igal lapsel on söögilaua ääres kindel koht, kuhu ta tulema peab.

Lapsuliblika rühma kolmas lapsevanem Kadri Gribuškina käis uut söömiskorda huvi pärast vaatamas ja ühtegi Lamppi mainitud ohtudest ta ei täheldanud.

“Tõepoolest, lapsed tõstavad oma toidu ise taldrikule, kuid seda siiski õpetajate valvsa silma ja juhendamise all. Lapsed viivad taldriku lauda, küll aga ei pea nad selleks laudade vahel seiklema. Kord näeb ette, et laudkonniti saavad lapsed söögituppa ja on paari kaupa ümber soojade toidunõude, ülejäänud laudkond ootab seni oma kohal – kõik just selleks, et mingit sagimist ja segamist ei oleks lapse jaoks, kes oma taldrikuga kohani liigub,” kirjeldab Gribuškina.

Pisut veider tundus Gribuškinale, et ülejäänud lapsed seni riietusruumis ootama pidid, kuid hiljem oma lapselt selle kohta küsides vastas laps, et õpetaja mängib nendega seal üht lõbusat mängu.

“Veel meeldib lapsele, et nüüd on toit kogu aeg soe. Varem, kui söögitädi toidu valmis tõstis, polnud sööma hakates toit taldrikus enam nii soe,” kiidab Gribuškina. Ta ei märganud, et mõni laps oleks toidust ilma jäänud või tühja kõhu üle kurtnud.

Gribuškina hinnangul on selline õppekord vägagi teretulnud, sest aitab lastel areneda ja iseseisvuda.

“Loomulikult võtab iga uus asi sisseharjumiseks ja hästi toimimiseks aega,” möönab Gribuškina. “Emana usun oma lapse võimetesse ja sellesse, et meie toredate õpetajate aktiivsel juhendamisel leiab uus kord peagi harjumuspärase koha laste päevas.”

Osake igapäevaelust

Pärnu Liblika tänava lasteaia direktori Aime Dreimanni jutu järgi on lasteaia kasvatustegevuse eesmärgiks luua võimalusi, mis toetavad lapse oskust toime tulla igapäevaelu tegevustega. Dreimann viitab seejuures õppekavale, mis näeb ette laste õpetamist ja suunamist nii, et lapsed suudaksid tegutseda iseseisvalt ja vastutada oma käitumise eest.

“On oluline, et laps tuleks toime igapäevase eneseteenindamisega, mis aitaks tal kergemini iseendaga koolis hakkama saada,” räägib direktor. Oskus endale ise toitu serveerida on enesega hakkamasaamise osa.

Lasteaed peab vajalikuks kasvatada lastes lugupidavat suhtumist toitu. “Oleme saanud serveerimislaualt prae ja pudru iseseisvalt taldrikule tõstmist mõne korra harjutada. Lastele on see meeldinud ja olnud jõukohane,” teab Dreimann. Ta kinnitab, et iga söögikorra ajal tagavad õpetaja abi ja õpetajad laste turvalisuse.

“Õpetajad jälgivad, et iga laps võtaks endale jõukohase portsu. Samas julgustavad nad lapsi soovi korral lisa võtma,” ütleb Dreimann.

Direktor rõhutab, et uutmoodi serveeritakse lasteaias toitu alles lühikest aega ja õpetajad on juba leidnud, mida annab järjekorra vältimiseks paremini teha.

Tagasi üles