Klubi eesruumis oli laste jaoks grammofon, mille juures onu Remuse lood ja kunagised laululaste menuplaadid, muu hulgas näiteks „Entel-Tenteli“ lauludega. Lapsed said valida, kas kuulata laule või hoopis juttu, ja rohkem eelistati juttu.
Kollektsionäärid tulid kohale eesmärgiga eelkõige vinüülplaate vahetada, aga neid sai ka osta – hinnad algasid eurost. Peale vanade vinüülplaatide oli üks proua vaatamiseks toonud osa ema alustatud maailmakuulsate filminäitlejate fotokogust, mille algus ulatus sõjaeelsesse aega.
/nginx/o/2016/02/01/4957353t1hfe8b.jpg)
/nginx/o/2015/04/21/3987367t1h5ff1.jpg)