Sisukord
Arvamus
Postimees

1000 aasta kõige karmimat talve ei tule

2 min lugemist
Ain Kallis. FOTO: PP

Mõni aeg tagasi tekitas laialdast vastukaja teade, et 2010/2011. aasta talv võib Euroopasse tuua sellise pakase, mida sajandeid pole nähtud. Nimelt olevat Poola meteoroloogia ja veemajanduse instituudi (ehk Poola ilmateenistuse) klimatoloogid leidnud, et Golfi hoovuse aeglustumine põhjustab erakordselt käreda pakase.

Septembri algul levitati meedias pommuudist, et Golfi hoovus võib koguni seiskuda selle naftakoguse tõttu, mis sattus Mehhiko lahte puurtornide avarii tagajärjel. Kui 19. septembril sadas Põhja-Eestis kohati tihedat rahet (Delfi: “Lumi septembris? Laulasmaal oli maa valge”), nenditi, et küllap see ongi esimene märk jubedast talvest.

Põhja-Euroopa ”radiaator”

On üldteada, et Golfi hoovus on “radiaator”, mis soojendab Põhja-Euroopat. Kui nimetatud veevool ei suubuks kuumast Mehhiko lahest Põhja-Atlandi hoovusesse, sarnaneks meie kliima Siberi või Põhja-Kanada sama laiuskraadi omaga. Eestis laiuks segametsade asemel tundra või metsatundra. Golfi hoovus on väga võimas: üle 100 kilomeetri lai ja üle 800 meetri sügav. On arvutatud, et Golfi hoovus veab endaga kaasas soojushulka, mis inimkonna energiavajaduse kataks 100 korda.

Golfi hoovus hakkas peavalu tekitama viie aasta eest, kui brittide Southamptoni okeanograafiakeskuse ekspeditsioonirühm leidis, et hoovus on 12 aastaga nõrgenenud 30 protsendi võrra. Arvutused näitasid koguni, et hoovuse samas tempos nõrkemine langetaks Inglismaal õhutemperatuuri kiirusega kraad kümne aastaga. 2009. aasta jaanuaripakase ajal demonstreeriti seal kosmosepilte lumistest Briti saartest: vaat selline hakkabki Inglismaa välja nägema Golfi hoovuseta!

Miljonitele lohutuseks osutasid aga näiteks NASA teadlaste uurimused hoovuse soojenemise tendentsile.

Suur avarii naftapuurtornidega Mehhiko lahes lisas õli tulle diskussioonidele hoovuse saatuse üle. Itaalia teadlase Gianluigi Zangari väitel põhjustab naftaleke vee temperatuuri alanemise Põhja-Atlandil ligi kümne kraadi võrra.

Vähe tõenäoline järsk kliimamuutus

Kas meid ootabki ees selline järsk kliimamuutus, nagu demonstreeriti katastroofifilmis “Päev pärast homset”? Brittide kliimaprogrammide üks juhte Chris West väidab, et Golfi hoovuse seiskumine võib aset leida vaid tohutute mageveekoguste sattumisel Põhja-Atlandil hoovuse teele. (Ei ole selge, kust see vesi peaks tulema, isegi arvesse võttes sulavat Gröönimaad.)

Vene teaduste akadeemia okeanoloogiainstituudi asedirektor Mihhail Flint: “Golfi hoovus pole surnud, ta elab suurepäraselt! Ökoloogiline katastroof puurtornidega mõjutas tugevalt Mehhiko lahe seisundit, kuid see ei suuda tappa hoovust.”

Mitme riigi teadlaste arvates saaks Golfi hoovusele saatuslikuks üksnes ülisuure koguse mageda vee jõudmine hoovuse teele või ookeanipõhjas oleva mäeaheliku kiire kerkimine Šotimaa ja Islandi vahele.

Mõlemad variandid on aga väga vähe tõenäolised, vähemalt lähitulevikus. Ja üldse, kiired kliimamuutused ei kulge sugugi sellise stsenaariumi järgi, nagu võisime näha eelmainitud filmis.

Lõpetuseks. Seda, kas talv tuleb külm, normaalne või soe, ei oska keegi täpselt ennustada, isegi mitte suurimad meteokeskused. (Vene ilmateenistus lubab seekord küll ”ehtsat Vene talve”.)

Loodame, et meie näeme Harju keskmist talve, mis peaks olema pehmem Eesti külmapooluse Jõgeva keskmisest. Igatahes 1000 aasta, isegi sajandi külmim eesootav talv ei tule.

Seotud lood
14.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto