:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2010/09/24/438097t1h5c2b.jpg)
Valgevene Eesti seltsi esimehe Oliver Mangluse hinnangul takistab Valgevene turistide Pärnu taastusravikeskustesse toomist kõrge viisatasu.
Valgevenelasele on Eesti viisa kallis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ja Ukraina kodanikud maksavad Schengeni viisa eest 35, Valgevene kodanikud 60 eurot. Selleks, et 936kroonine tasu neljapäevase ekskursiooni eest liiga kõrge ei tunduks, tahaksid valgevenelased saada kahe sisenemisega viisat, et hiljem näiteks Leedus või Poolas käia. Tavaliselt aga antakse turistidele ühe korra viisa.
Manglus on tegev turismifirmas Estaline, mis Valgevene turiste Tervisesse toob. Neljapäeval väljasõit, reede-laupäev ja osa pühapäevast Pärnus, siis Tallinna ja esmaspäeva hommikuks Minskis tagasi. Reis maksab 180 eurot ehk 2808 krooni, millele lisanduvad viisa ja kindlustus.
Seni on Estaline kaudu Tervises käinud kuus inimest. “See oli meile väga suur saavutus, spaad ei paku Valgevenes keegi,” iseloomustas Manglus tärkavat turismivõimalust.
Mangluse andmetel käis eelmisel aastal Valgevenest turismigruppidega Eestis 473 ja Eestist Valgevenes 996 inimest.
Valgevene sanatooriumid on nagu Eesti sanatooriumid nõukogude ajal. Kogu Minskis pole ühtegi veeparki, esimest ehitatakse.
Eestist ja Skandinaaviast tahaks Manglus jahituriste Valgevenesse tuua. “Üks Eesti firma sooviks viit-kuut inimest tuua. Reis pole veel toimunud, metsi ja kohti on,” jäi ta napisõnaliseks.