Laval kulgeb omapärane armastuslugu

Guido Kangur ja Karin Tammaru tegelased püüavad leida ühist kõlapinda.

FOTO: Mats Õun

Pärnu Endla teatris reedel esietenduv Eduardo Galįni “Kahe lugu” toob vaatajate ette näitemängu armastusest, vastutusest ja õppimisest-õpetamisest nii koolis, elus kui tundemaailmas.

Poeetiliseks tragikomöödiaks nimetatud näidendi tegelased on noor ja harimatu supermarketi kassapidaja Lola ja pahur kirjandusõpetaja Ortiz, kes kannatamatult loeb päevi pensionini. Nende väga ebatõenäolise kohtumise põhjustab käitumisprobleemidega Daniel, Lola poeg ja Ortizi õpilane. Püüdes koos teismelist aidata, hakkab mõlema hall argipäev erksamaid värve omandama.

Näidendi on lavastanud Madis Kalmet, osades on Karin Tammaru ja Guido Kangur külalisena Eesti draamateatrist.

Soe ja inimlik lugu

Kalmet töötas Endlas näitleja ja lavastajana aastail 2002–2010, praegu on ta vabakutseline lavastaja ja otsib enamasti ise näidendid, mille kallal töötada.

“Kui Endlast tehti mulle pakkumine lavastada midagi Küünis, kujutasin ette väiksemat koosseisu ja hakkasin selle pilguga näidendeid lugema,” meenutas Kalmet näidendi otsimise aega. “Avastasin Eesti teatri agentuuri hiljuti kaante vahele pandud kogumiku tänapäeva hispaania- ja katalaanikeelsetest näidenditest, leidsin Galįni “Kahe loo” ja tundsin, et just seda tahaksin teha.”

Lavastaja sõnutsi oli Karin Tammaru esimene ja kindel valik naispeaossa. Meespeaosaliseks sobivat inimest ta Pärnu näiteseltskonnas ei näinud ja pakkus seepärast rolli oma kursusekaaslasele ja sõbrale Guido Kangurile.

Kanguriga on Kalmet teinud Endlas varemgi koostööd, lavastades 2006. aastal Jaan Kaplinski loo “Liblikas ja peegel”, kus mängis Tammarugi.

“Aastaid tagasi olin Pärnus Madise kutsel ja koostöö kujunes meeldivaks,” meenutas Kangur. “Olen Eesti draamateatris püüdnud ise oma töökoormust määrata ja teha pigem vähem, aga just selliseid lugusid, mis mulle korda lähevad. Kui Madis mulle teksti lugeda andis, leidsin, et see on lugu, millega tahaksin tegelda.”

Kalmetit inspireeris selles näidendis soe, inimlik, ühtaegu naljakas ja kurb armastuslugu, mis laiemas plaanis kõneleb kahe inimese otsingutest, teineteise mõjutamisest ja kasvatamisest nii hingelises kui inimlikus plaanis.

Lavastuses tsiteeritakse Antoine de Saint-Exupéry “Väikest printsi”, mis Kanguri arvates viitab armastajate “taltsutamisele”: nad lähenevad, kaugenevad, hakkavad üksteisega rohkem arvestama.

“Mind puudutas selles loos pealtnäha võimatu inimkooslus: kuidas nad sel teel liiguvad, et ühist kõlapinda leida,” kõneles Tammaru. “Lola on huvitav mitmeplaaniline tegelane ja mulle meeldib väga nii see roll kui meie kooslus Guido ja Madisega.”

Tõrksate taltsutamine

Peale inimsuhete on näidendis tähtis sotsiaalne tasand: peategelase käitumisraskustega poja kaudu tõusevad esile kooli, kasvatamise ja eetika probleemid.

“Näidendis tuleb valusalt esile igavene küsimus: kas meie ühiskond on lootusetult kaotanud võime kasvatada järeltulevaid põlvkondi? Lähtudes meie koolielust ja sügisel Viljandis toimunud traagilistest sündmustest, haakuvad need probleemid Eesti eluga väga tihedalt,” rääkis Kalmet näidendi aktuaalsusest.

Lavastuses põrkuvad-põimuvad õpetaja ja lapsevanema vaatenurgad kasvatuse teemadel.

Kalmet lisas, et sageli loetakse enesestmõistetavaks eri temperamenti ja vaimsust täiskasvanutel, kuid lapsi kiputakse mõõtma-kasvatama ühesuguste mallide järgi.

“Tihti ei arvesta õpetajad, et mõni laps võib avaneda teisest hiljem, mõni on ujedam ja teine emotsionaalsem,” arutles lavastaja. “Lapsi ei tohiks suruda ühte kasti. Samal ajal on õpetaja poolt vaadatuna tohutult raske suhelda 30 noore inimesega, kõikidega nende omal tasandil. Õpetajatel on niisama raske kui õpilastel.”

Mõistmine nõuab aega

Kanguri arvates saavad laste kooliprobleemid sageli alguse kodunt ja purunenud suhetest, mis kahtlemata lastesse jälje jätavad.

“Õpetaja, keda ma mängin, püüab last mõista ja aru saada, milles on murede põhjused,” seletas näitleja, kes 13aastase poja isana on koolieluga hästi kursis. “Lapse hinges toimuvat pole lihtne mõista. Õnneks olen ma kokku puutunud väga sümpaatsete õpetajatega, aga ilmselt on teistsuguseidki pedagooge.”

Tammaru koduski kasvavad murdeeas pojad. “Elu on, nagu ta on: ei õpetajad ega õpilased ole kogu aeg oma kõrgpunktis ja vahel ei taheta või ei suudeta teist poolt mõista,” rääkis ta. “Tihti ei jõutagi üksteise süüdistamisest kaugemale, aga selles lavastuses näeb, mis juhtub, kui astuda samm barjäärist edasi ja võtta vastutus. See nõuab aega, aga nii tekib platvorm, millelt võib midagi paremat sündida.”

“Kahe lugu” mängitakse Endla kevadhooajal viis korda, see on mängukavas ka suvehooajal.

Lavastuse kunstnik on Liina Unt, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, valguskunstnik Margus Vaigur.

Tagasi üles