Olav Ehala sooviks pühenduda heliloomingule

“Väga tihti ei juhtu, et käsutada on orkester, koor, solistid ja mitu kontserdimaja,” tõdes Olav Ehala. Foto: Ants Liigus

“Sünnipäev oli mul suvel, 31. juulil, seega sain seda nüüd kaks korda tähistada,” ütles Pärnu kontserdimajja oma juubelikontserdile tulnud helilooja ja pianist Olav Ehala.

Koostöös Pärnu filharmooniaga toimus reedel Pärnu kontserdimajas Olav Ehala 60 aasta juubeli kontsert “Suvi kaob heinareel”. Osalesid Pärnu linnaorkester, vokaalansambel Meelega, Tartu noortekoor ja Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Elo Toodo ja Lauri Liiv.

Arvukas publik aplodeeris armsaks muutunud laulude autorile ja noored lauljad esitasid tuntud palasid säravail silmil.

Kontserdi pealkiri on võetud Ehala laulult, mille teksti autor on Viiu Härm. “Laul on loodud palju-palju aastaid tagasi, ent see pala pole levinud. Mulle tundus, et see ajastus on õige, sest äsja algas sügis. Laulutekst on kujundlik, sest inimesegi elus on kevad, suvi ja sügis,” rääkis Ehala.

Sünnipäevad on juubilari meelest toredad, on ju põhjust sõpradega kokku saada. “Ümmarguste tähtpäevadega käivad kaasas suuremad üritused. Eks see võta palju energiat ja ole kohati tüütavgi,” lisas helilooja. Teisalt on see võimalus tulla välja autorikontserdiga. Väga tihti ei juhtu, et ühe inimese käsutada on orkester, koor, solistid ja mitu kontserdimaja. Sellisest pakkumisest tuli kinni hakata.

Noored ja andekad

Olav Ehala tegutseb Eesti heliloojate liidu esimehena, õpetab Eesti muusikaakadeemias professorina koolimuusika osakonna üliõpilastele ja valikainena vaba klaverisaadet, peale selle džässiosakonnas jazz’i-klaverit.

Ütlasi on Ehala Eesti muusika infokeskuse juhatuse esimees ja autorite ühingu juhatuse liige. “Kõik rollid ei tule meeldegi. Põhiline on õpetamine ja loominguline töö. Esinen pidevalt väiksemate kontsertidega,” märkis helilooja. Interpreedina naudib Ehala koosmängu jazz-kvartetis Lembit Saarsalu, Toivo Undi ja Aivar Vassiljeviga.

Noorte muusikute kohta nentis Ehala, et kuigi paljud asjad meie maailmas muutuvad hullemaks, on uus põlvkond vaieldamatult eelmisest andekam.

“Üha nooremad inimesed üllatavad oma talendi ja eeldustega. Tööd on muidugi vaja teha. Omal ajal mu laule väga palju ei lauldud, neist ei saadud aru või peeti liiga keeruliseks. Nüüd saabuvad telekonkurssidele lapsed ja noored, kes suhtuvad neisse paladesse eelarvamuste ning kartuseta. Ja laulavad need laulud ära,” rääkis juubilar.

“Vaid see on armastus”

Inspiratsiooni lauludeks annab Olav Ehalale luule või tekst, millele ta viisi looma asub. Filmi- või teatrimuusika on samuti lähtunud konkreetsest dramaturgiast või lavastaja kontseptsioonist, filmi süžeest. Viis tuleb iseenesest. “Pereelust, loodusest ja ümbritsevast, teiste loodud muusikast,” täpsustas helilooja.

Ehala on loonud muusikat filmidele ja lavastustele, kirjutanud pool tosinat muusikali, kus on kasutanud oma filmidele kirjutatud heliteoseid.

Muusikafilmides “Nukitsamees” ja “Karoliine hõbelõng” kõlanud laulud on ülipopulaarsed, samuti filmi “Don Juan Tallinnas” palad, näiteks “Vaid see on armastus”. Ehala on pälvinud rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest, näiteks “Aeg maha”, “Eine murul”, “Ärasõit”, “Papa Carlo teater”, “Hotell E”.

Praegu kirjutab ta filmimuusikat harvem, viimati juhtus see kolm aastat tagasi. “See on ju loomulik, sest peale kasvavad uued tegijad. Nende kaastöötajad ja sõbrad kuuluvad teise põlvkonda,” mõtiskles helilooja. Ent tellimusi jagub.

Selleks suveks kirjutas Ehala Saaremaa ooperipäevade tarbeks muusikat Leelo Tungla tekstile. Samuti tuli komponeerida tuleva aasta laulupeoks pala, mida koorid peagi õppima hakkavad.

Ehk jääb aega rohkem vabale loomingule, loodab Ehala. Samal ajal tegevust jagub ja raske on leida hetke, et luua mõni muusikateos tellimuseta. “Seda aega ehk hakkab mu elus olema rohkem,” avaldas ta.

Helilooja loodab järgmistel aastatel vähendada sujuvalt ühiskondlikke ülesandeid, et hakata täide viima asju, mis seni on oma aega oodanud. “Tahaksin korrastada oma varasemat loomingut, vormistada need trükisteks ja välja anda. Mul on palju selliseid laule, mis endiselt liiguvad käest kätte ja mida pole trükitud. Koorijuhid helistavad, et saada üks või teine noot. Tahan neid aidata, aga see on koormav,” nentis ta.

Ehala on seda meelt, et muusika kosutab hinge alati. “Pärnus on nii ilus kontserdisaal, et kutsun üles kõiki pärnakaid seda maja usinalt külastama,” lõpetas ta jutu.