Eestlased on üldiselt päris rahumeelne rahvas, umbes nagu stereotüüpne tüse mees, keda peetakse loomuldasa sõbralikuks ja armsaks. Kuid tõde, nagu klassikud teavad, on lihtne: kakelda ei oska ja joosta ei jõua.
Tellijale
Kaupo Meiel: Laul ja tants veel toidab meid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste rahumeelsuse ja südamlikkuse kvintessents on rahvalaulmine ja rahvatantsimine, mis väikeriiklikku ovinismi ilusa iidse mustriga katta aitab. Ometi on meiekeelsed ütlused “lööme tantsu” või “koorid lõid laulu lahti” omajagu agressiivsed, muudkui lööme üht ja lööme teist. Nojah, aga ega kõnekujund veel tõde ole, kuid legendi järgi ongi meie suurim relv laul ja tants. “Sealt ammu otsa lõppend leib, laul ja tants veel toidab neid,” laulab Justament.