Jüri Kask: Tori kiriku taastamise algusest möödub 20 aastat

Jüri Kask. Foto: PP

Intervjuu annab Tori kiriku taastajate ühenduse esimees Jüri Kask.

Eesti sõjameeste mälestuskirikuks pühitsetud Tori kiriku taastamine algas 20 aastat tagasi, sel puhul peetakse seal homme tänujumalateenistus.

Taasvabas Eestis pealekasvanud põlvkond pole oma silmadega näinud selle varemeis müüre ega nende vahel võimutsevat võsa, millest jagusaamine oli Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi algatus.

Pärnu praost Andres Põder (praegu EELK peapiiskop) õnnistas Tori kiriku taastamise alguse 30. septembril 1990 ja avas peaukse juures välisseinal mälestustahvli Teise maailmasõja ohvritele.

Sügisel aasta varem avati kohaliku muinsuskaitse seltsi algatusel taastamise järel Tori kalmistul Vabadussõja mälestussammas.

Jüri Kask, Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi algatusel on kirik taastatud nii, et seal saab pidada teenistusi ja korraldada kontserte. Millal jõuab ümbrus sisule järele, see tähendab saab korda?

Selleks, et kirik valmis saada, teha korda välisseinad ja rajada kanalisatsioon ja haljastus, on vaja veel ligi kolm ja pool miljonit krooni.

Vajalikke töid olete teinud samm-sammult riigieelarvest eraldatud raha ja annetustega, näiteks Ühispank annetas kolm laelühtrit ja seinavalgustid. Aga mis on teie enda jaoks kõige tähtsam, kui lähiminevikule mõttes tagasi vaatate?

Kõige tähtsam on see, et kangelased on au sisse tõstetud. Mälestusplaatidele on kantud nende Vabadussõja kangelaste nimed, kelle hauakohtigi me ei tea, aga kes on sümboolselt koju saanud. Nende nimede otsimisel ja nimekirjade koostamisel on väga suure töö teinud muinsuskaitse seltsi liikmed Jaak Pihlak, Ain Krillo ja Mati Strauss.

Aastatega on kujunenud tavad, näiteks võidutule teelesaatmine või taasiseseisvumispäeva tähistamine. Sümbolkiriku mõte näib olevat õigustatud?

Jah, neid traditsioonilisi, isamaalisele hoiakule ja kasvatusele suunatud üritusi on rohkemgi, kuid eelkõige on see Eesti sõjameeste mälestuskirik, kangelaste kirik, nagu ütlevad meie Soome sõbrad. Vabadussõjas võidelnud soomlastele on seal ju avatud samuti nimetahvel.

Tunnete heameelt, et jäänud on piltlikult öeldes vaid koera sabast ülesaamine?

Heameelt teeb see, et rahvas on kiriku omaks võtnud, huvi selle vastu on suur ja mõnegi isikliku piduliku sündmuse puhul tullakse siia Eesti teisest otsast. Ja saalil on hea akustika, selline, mille kohta on kiidusõnu öelnud isegi Neeme Järvi. Siin korraldatakse kontserte ja on lindistatud muusikapalu.

Aga meil tuleb olla tänulik kohalikule teemeistrile Paul Varesele, kes jättis 1961. aastal täitmata ülemuste käsu lammutada sakslaste põgenemise ajal süüdatud kiriku varemed ja jahvatada kivid killustikuks. Kahjuks on ta juba manalamees, aga tänu talle jäid müürid püsti. Ja olen tänulik neile, kes on teinud hoone taastamisel koostööd, olgu talgutel, vabatahtlikuna, materiaalsete või moraalsete toetajatena.

Mis homme Toris toimub?

Keskpäeval algab tänujumalateenistus, sellest võtab osa president Arnold Rüütel. Teenivad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, praost Enn Auksmann ja kaitseväe kaplaniteenistus.

Langenud kangelaste mälestamise järel annavad kontserdi Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor ja Eliisabeti kiriku oikumeeniline koor.