Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lehed tasub teha kompostiks või maasse kaevata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sügisene värvidemäng paneb ühed imetlusest ahhetama, teised võtab ohkama: jälle vaja reha välja otsida ja tööd rabama hakata! | FOTO: Henn Soodla

Ehkki linnavõim pole veel silpigi poetanud, kas tänavu Pärnus puulehti tasuta ära vedama hakatakse, on tänavatele ilmunud sadu musti kilekotte – traditsioonilised sügisekuulutajad suvepealinnas.

Aiaomaniku igasügisene peavalu ongi, kuhu tohutud lehehunnikud sokutada, kas põletada, kompostiks tassida, maasse kaevata või külmaõrnadele taimedele, näiteks roosidele talvekatteks kuhjata. Kui pärnakad topivad lehed kilekottidesse, annavad maal suitsusambad märku lehtede lõkkesse viskamisest.

“Lehtede põletamine on küll viimane asi, mida aias teha,” sõnas Substrali aianduskonsultant Eneli Käger. “Kõige mõistlikum oleks lehed kompostida, sest lehemulda peetakse üheks väärtuslikumaks.”

Tegelikult on lehel ja lehel vahe. Näiteks kaseleht on väike ja laguneb kiiresti ning sobib seega hästi nii komposti kui maasse kaevamiseks, tammelehed seevastu on väga pika lagunemisajaga, mistõttu on neid esmalt arukas kasutada külmaõrnade taimede katmisel.

Kuidas õigesti kompostida?

“Nii nagu kompostimise saladus peitub komposti kihitamises, on see oluline lehtede kompostimiselgi,” tõdes Käger. “Lehti võiks panna 20-25 sentimeetri paksuste kihtidena ning vahele raputada purustatud oksi ja jämedaid püsilillede varsi. Kuivade lehtedega võib kihitada niidetud muru.”

Kompostihunnikusse ei tasu visata aga mitte kõiki kokkuriisutud lehti, sest osa taimehaiguse tekitajaid kompostimise käigus ei hävine. Kui mõnel taimel (roosil, pirnil, pajul) on olnud tugev roosteliste seente kahjustus, arenevad nende varisenud lehtedel eosed edasi ja otsivad oma arengule vajalikku järgmist peremeestaime.

Lehtede maasse kaevamise suhtes on liikvel risti vastupidiseid arvamusi: ühtedele on see igasügisene traditsioon, teised peavad seda kasutuks.

Kägeri arvamuse kohaselt räägib maasse kaevamise vastu see, et inimesed eksivad kaevamissügavusega. “Kui kaevata lehed liiga sügavale või madalale, ei lagune need piisavalt kiiresti,” sõnas ta. “Optimaalne võiks olla ühe labidalehe sügavus.”

Maasse kaevatud lehtede kõdunemise kiirus sõltub aiamullast. “Raskes savises pinnases võtab lagunemine rohkem aega kui kerges liivases pinnases. Kuid mõlema mulla omadusi parandabki just kompostmulla lisamine,” selgitas Käger.

Päris palju kasutatakse moodust, et lehed laotatakse sügisel peenrale ja kevadel kaevatakse mulda. Ka nii võib teha, lihtsalt peab arvestama, et tuulel on kombeks lehti sasimas käia ja neid laiali pillutada.

Kes kasutab lehti taimede katmisel, peab jälgima, et need oleksid kuivad ja neid oleks paksem kiht, et vihm läbi ei tungiks. “Kuivade lehtede ja õlgedega katmisel tuleb arvestada, et sel viisil pakume meeldivat talvituskohta pisinärilistele,” hoiatas Käger.

Aiast otse põllule

Vändra vallas viljapuid kasvatava OÜ Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom rääkis, et neil lähevad puulehed pärast riisumist kohe põllule, misjärel need peagi maasse küntakse.

Veel soovitas Poom panna kuivi puulehti parajalt paksu kihina suurtesse 200-250-liitristesse prügikottidesse.

“Sel viisil moodustunud mattidega saab katta talveks viinapuid või miks mitte roosegi. Pealegi on talvekatte koristamine nii imelihtne,” märkis ta. “Ei maksa unustada, et kasvuhoones, kuhu lumi peale ei saja, on viinapuujuurte külmumise oht palju suurem kui avamaal ning seetõttu peaks võraaluse katma üsna laialt.”

Sügis on parim põõsaste istutusaeg

Rääkides viljapuudest, siis pottides-kottides kasvavaid puid võib sügisel istutada, kuni labidas maasse läheb.

“Viljapuid, eriti õunapuid ongi sügisel parem istutada, sest juurdumine kestab, kuni mulla temperatuur püsib üle pluss viie kraadi,” sõnas Poom. “Tavaliselt on sügiseti nii õhk kui muld mõlemad niiskemad, mistõttu juurdumine on hea.”

Õrnemad viljapuusordid võivad paraku väga karmi talve korral siiski kergesti kahjustuda ja seetõttu ei soovita Poom näiteks “Suhkruploomi” või “Emma Leppermanni” sisemaal vastu talve istutada.

Seevastu marjapõõsaid ja vaarikaid ongi õigem just sügisel, isegi veel oktoobris istutada. Need jõuavad juurduda ja kevadel väga vara probleemideta kasvama hakata.

“Istutusaugu põhja võib anda varuväetisi – lämmastikuvaeseid täisväetisi kombineerituna kõdusõnniku või kompostiga,” juhatas Poom. “Istiku juured ei peaks väetisegraanulitega vahetult kokku puutuma, aga korralikult kõdunenud sõnnik – selline, mida vastikusgrimassita paljaste kätega võtta saab – või valminud kompost pigem soodustavad juurdumist.”

Kastma peab sügisel istutatud taimi nagu kevadelgi, et juured mullaga korralikult kontakti saaksid, kuid erinevalt kevadest piisab sügisel tavaliselt ühekordsest korralikust kastmisest, mis teeb aiapidaja elu jällegi lihtsamaks.

Kaevamine hävitab kahjurid

Nii uskumatu, kui see mõnele algajale aednikule tundub, on just sügis sobiv aeg alustada kahjurite tõrjega, et tuleval hooajal taimi kaitsta.

“Väga hea ja lihtne võimalus taimekahjuritega võitlemiseks on maa läbikaevamine,” soovitas Käger.

Kui aedvili on koristatud, tuleks maa kohe läbi kaevata. Lillepeenrad peab kaevama ja kobestama sügistööde käigus, kui lõigatakse maha kuivanud taimede varred.

“Monarda, kukekannuse, aed-leeklille ja teiste kergesti jahukastesse haigestuvate taimede järgmise aasta väljanägemine ja tervis sõltub suuresti õigeaegselt või pigem varakult mahalõigatud vartest,” rõhutas Käger. “Selliste püsikute alla võiks raputada tuhka, mis pidurdab seenhaiguste levikut.”

Kes hädas vaarikaussidega, peaks samuti sügisel peenra läbi kaevama.

Moodsates aedades on enamik peenraid multšitud ja kaevata ei saa, mistõttu muutuvad need kahjuritele üsna heaks paljunemiskohaks.

“Taimehaigustelegi on multšitud peenar tõeline paradiis, sest sealt on väga raske korjata varisenud lehti ning mulda kaevata ja õhustada,” nentis Käger.

Sügisel võib puid-põõsaid kahjurite vastu pritsida.

“Tõrjet on hea teha, kui taimedel on lehed juba varisenud, sest siis pääseb pritsimisvedelik paremini pungade vahetusse lähedusse, kuhu eosed on jäänud talvituma ja varitsema kevadist pungade puhkemist,” selgitas Käger.

Puutuhk viska aias ploomidele

Eramajade elanikud on hakanud juba tasapisi puid ahju viskama, seega on vaja aeg-ajalt tuhka kuskile sokutada. Noored viskavad selle tavaliselt prügikasti, vanemad inimesed aga raputavad aias laiali.

Käger nimetas aia tuhkamist mõistlikuks tegevuseks. “Põllule raputamises pole probleemi, aga koduaeda on kole vaadata, kui see on talv läbi nagu tuhatont,” nentis ta. “Maja juurde võiks muretseda suurema tuhakasti, kuhu tuhk kokku koguda ja korraga laiali puistata.”

Eriti kasulik on tuhk luuviljalistele. Talvel võib puude ümber tuha raputamiseks teha lumes- se ringe. Astuda pehme lume sisse ring ümber puu ja tuhk sellesse raputada, nii jääb aed puhtaks.

Komposti hulka tuhk ei sobi, sest on liiga aluseline ja pidurdab lagunemisprotsesse.

Tähtis on meeles pidada, et taimedele raputamiseks tohib kasutada vaid puutuhka, soovitavalt lehtpuude oma. Kivisöe ja turbabriketi tuhk rännaku prügikonteinerisse.

Muru niida enne talve kõrgelt

Muru peab talvituma minema puhtana, ilma maha jäetud niideseta ja korralikult lehtedest puhtaks riisutuna. Sobiv niitekõrgus vastu talve oleks viis kuni seitse sentimeetrit.

Muruniiduk peaks Kägeri soovitusel samuti minema talvituma puhta, õlitatu ja teritatuna.

“Hea oleks käia sellega ära hoolduses, sest kevadel hakkab muru kasvama alati liiga vara,” lisas ta.


Pritsi sügisel

Aianduskonsultant Eneli Käger soovitab, millega sügisel aias taimi haiguste vastu pritsida.

Topas
Haigused (näiteks jahukaste) puudel, põõsastel ja püsikutel.

Effektor, Score
Tahmlaiksus roosidel ja viljapuudel.

Aliette
Okaspuude (elupuud, kadakad, männid) seen- ja bakterhaigused.
Lehe-, juurte- ja vartepõletikud. Näiteks roosidel mustad varred, elulõngade närbumistõbi, vaarikavarte põletik ja kirsside kuivanud oksad.


Nipp

Interneti aiandusportaalides on sel sügisel kõige popim nõuanne, kuidas suurtes mustades kilekottides puulehtedest teha komposti, mis valmib juba kevadeks.

Nimelt õpetab Maalehe raamatusarjas ilmunud Maia Raudsepingi “Kompost ja kompostimine”, kuidas teha mahalangenud puulehtedest head lehemulda, mida aia- ja toataimede kasvatamisel mullasegudes kasutada.

Lehemulla valmistamiseks sobivad enamiku lehtpuude ja -põõsaste lehed. Hästi ei sobi suurema parkainete sisalduse tõttu vaid tamme-, pöögi- ja kirsilehed.

Suur must kilekott tuleks õhu juurdepääsemiseks augustada, täita lehtedega, lisada veidi mulda, raputada segamini ja kasta korralikult läbi. Kott siduda kinni ning jätta kuskile varjulisse kohta seisma. Aeg-ajalt tuleks kotte raputada ja ümber pöörata, imiteerides kompostihunniku ümbersegamist. Selliselt toimides peaks kevadeks saama hea lehemulla.

Tagasi üles