Sügisel käima pandud koduvein valmib jõuluks

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduveini kangust saab reguleerida suhkru kogusega, mida enam seda lisada, seda kangem jook tuleb.
Koduveini kangust saab reguleerida suhkru kogusega, mida enam seda lisada, seda kangem jook tuleb. Foto: Erakogu

Ilmselt murtakse praegu nii mõneski majapidamises pead, kuhu panna üle jääma kippuvad õunad ja arooniad või mida saaks teha tänavuse ülirikkaliku pihlakamarja saagiga. Üks võimalus on need veiniks kääritada.

Sügisel saaks peale nimetatud viljade koduveiniks kääritada kreeke, ploome, pirne, astelpaju ja kibuvitsamarju. Aga veiniks sobivad kõikvõimalike marjade ja puuviljade kõrval isegi porgand, võilill ja rabarber.

Huvilisi palju

Koduveini valmistamise populaarsus on tegemas hüpet, sest tänapäevaste vahenditega saavad isegi algajad hüva joogi valmis. Pealegi kiiresti – maksimaalselt paari-kolme kuuga.

“Tohutult! Meeletult suureks on muutunud huvi koduveini tegemise vastu,” kinnitas üks Eesti agaramaid kodus veini valmistamise propageerijaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Veiniteoks peaks kodus kindlasti olema 25-30-liitrine nõu. “Ilmselt on paljudel kuskil keldris või pööningul seismas vanad suured klaaspudelid, need sobivad ideaalselt,” rääkis Kuuler. Veel on vaja vesilukku ehk keerdudega klaastoru ja kummikorki või kamakat plastiliini.

Kui vanaviisi metsiku kääritamisega on veinivalmistamine isegi kogenud meistri käes õnnemäng, siis veinipärmi kasutamine muudab töö lihtsaks ja tulemuse ettearvatavaks.

“Õhus lendub kogu aeg sadu pärmiseeni ja metsiku kääritamise korral ei saa kunagi kindel olla, milline seen käärimisprotsessis võimu võtab,” lausus Kuuler. “Veinipärm laseb kohe võidule õiged pärmiseened.”

Päästab peavalust

Paljude seniste koduveini põlgajate jaoks on plussiks, et pärmi kasutades saab teha veine, mis pole ülimagusad. Kuuler tõi välja, et veinipärmiga tehes jõuavad kõik vajalikud käärimisprotsessid lõpuni ja veini joojad ei pea kartma kõhulahtisust ega peavalu.

Veinipärmi võib otsida toidu- või aianduspoodidest, aga kui kauplustest seda ei leia, on Eestis mitu e-poodi, kust veinipärmi endale koju tellida. Kaasas on retseptid ja tegutsemisjuhised.

Veini kangust saab tegija suhkru kogusega reguleerida. Just pärm on see, mis muudab suhkru alkoholiks.

Lahjema lauaveini valmistamiseks tuleb 25 liitrile vedelikule lisada neli-viis kilo suhkrut ja 15-17kraadise joogi saamiseks 5,5-7 kilo.

Alusta õunast

Sügisesel õunte ajal ongi sobivaim aeg veinitegemisega kätt proovida. “Seda, et õuntest oleks kõige lihtsam alustada, ei arva üksnes mina, olen sama soovitust lugenud nii USA kui Inglismaa kirjandusest,” rääkis Kuuler.

Paljudel on koduaias puualused mädaplekkidega õunu täis. Kas need sobivad? “Iga veini tegemisel on esimene ja absoluutne reegel, et tooraine peab olema hea,” rõhutas Kuuler.

Aga mädaplekkidega õunu saaks kasutada küll. Nimelt on välja mõeldud veinitegemise moodus, mille puhul polegi vaja esmalt õuntest mahla pressida. “Õunad tuleb viiludeks lõigata, südamed välja, aga koor peale jätta. Viilud panna käärimisnõusse, 5-6 kilo suhkrut peale ja nii palju vett, et 25 liitrit täis saaks, ning veinipärm sisse,” kirjeldas Kuuler. “Just ise tegin sel meetodil, väga hea selge vein tuleb.”

Pihlakate puhul on hea, kui need oleksid enne veinitegu külmavõetud. Ometi ei pea laskma marjakobaratel puu otsas lindudele söögiks olles krimpsu minna. Piisab, kui pista pihlakad päevaks sügavkülma, soovitas Kuuler. Aroonia kohta kehtib sama jutt.

Veini valmistamisel võib julgesti proovida maitseaineid. Iga veini sisse sobib Kuuleri sõnutsi paar pihutäit rosinaid. “Rosin on ju viinamari ja soodustab käärimist. Pealegi annab ta maitsele pehmuse ja ümaruse,” iseloomustas ta. “Ise lisasin sel suvel rabarberiveinile ja õuna omale käärimise ajaks kaneelipulga. Ingver sobib samuti hästi.”

Muu kokkamisega võrreldes on veinitegemine mugav, sest siin ei pea retseptidest täpselt kinni hoidma. “Kilode ja liitrite kõikumine siia-sinna pole surmapatt,” sõnas Kuuler. “Lihtsalt kui toorainet on vähe, tuleb lahja vein.”

Nüüd rahast. Kui alustada veinitegu päris nullist ning on vaja soetada käärimisnõu, mulksutaja, kork, pärm ja suhkur, aga marjad on omast käest, tuleb üks liiter 15 krooni ringis. Aga kui vajalik varustus juba olemas ja osta on vaja vaid viis kilo suhkrut ning veinipärmi umbes 60 krooniga, saab veiniliitri viie-kuue krooniga.


Retsept

Lihtne õunavein


25 liitri veini valmistamiseks läheb vaja 12 liitrit õunamahla ja 5 kilo suhkrut.

Lisage mahlale vett nii palju, et 23-25 liitrit täis saaks. Lisage veinipärm ja toitesoolad ning laske veinil rahus 1-2 kuud käärida.

Käärimisaeg sõltub temperatuurist ja suhkrukogusest ning võib varieeruda.

Käärimise lõppedes kallake vein sademe (põhja vajunud surnud pärmi) pealt ära, lisage käärimise peatajad ja selitajad või laske lihtsalt veinil rahulikult jahedamas kohas selgineda.

Selge vein villige säilitamiseks pudelitesse.

Käärimise ajal võib lisada kaneelikoort, riivitud ingverit, paar tera nelki, rosinaid või segada teiste marjadega (aroonia, pihlakas ja kibuvits).


Rosinavein

4 kg rosinaid
6 kg suhkrut
1 veini stardipakk
1 pakk sidrunhapet


Kibuvitsamarja šerri

1,5 kg rosinaid
0,5 kg kuivatatud puhastatud kibuvitsamarju või
3 kg värskeid kibuvitsamarju
2 kg fariinsuhkrut
5 kg suhkrut
1 veini stardipakk
1 pakk sidrunhapet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles