Juhtkiri: Eestil pole pagulaspoliitikat

Pärnu Postimees. Foto: PP

Selge on see, et Eesti ei ole suuteline võtma vastu sellisel arvul nn kvoodipõgenikke, nagu Euroopa Komisjon on ette kirjutanud. Alustame sellest, et Euroopa Komisjonil pole selleks mingit õigust. Euroopa Liidu alusleping ajast, mil liitus Eesti, jätab iga riigi otsustada, kuidas oma pagulaspoliitikat korraldada.

Madala elatustaseme ja nappide sotsiaaltoetuste tõttu pole Eesti eelistatud sihtriik, pigem vahepeatus mujalt tulijatele enne minekut Soome ja Rootsi. Seetõttu on Eesti kogemused immigrantidega minimaalsed ja kõikehõlmavat pagulaspoliitikat pole üldse.

Kui jätame kõrvale need isikud, kes praegu oma staatuse otsustamist ootavad, asus 2000–2014 Eestisse Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidest 1456 inimest. Endise NSV Liidu aladelt, näiteks Venemaalt, saabub umbes tuhat inimest aastas, Venemaale lahkub paarisaja ringis. Oluliselt on tugevnenud immigratsioonisurve Ukrainast.