Pagulaste maale paigutamise mõte takerdub vaba pinna puudumisse

Omavalitsuste käsutuses ei ole tühje maju ega kortereid ja kui ongi, hoitakse neid reservis juhuks, kui keegi oma valla inimestest on vaja sinna ajutiselt paigutada. Foto: Ants Liigus

Eesti ilma on kuumaks kütnud pagulaste teema, eriti pärast seda kui Euroopa Komisjon avalikustas pagulaste ümberpaigutamise kava ja tahab jagada liikmesriikide vahel Vahemere kriisi 40 000 põgenikku.

Need kvoodipagulased on pärit peamiselt Süüriast ja Eritreast ja liikmesriigid saavad iga vastuvõetud inimese eest 6000 eurot toetust. Peale selle on jätkuvalt kavas 20 000 väljastpoolt Euroopat paikneva põgeniku ümberasustamine Euroopa Liidu riikidesse, kuid erinevalt ümberjagamisskeemist ei ole sellel konkreetset õiguslikku alust, nagu kirjutab 28. mai Postimees.

Euroopa Komisjoni rändekava järgi paigutatakse Eestisse kahe aasta jooksul 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast ning sama ajaga meie koduriiki ümber asustavate arv on 326, mis tähendab, et Eestisse tuleks 1064 inimest.