Kui vaid saaks vanemaid valida!

Foto: Andres G. Adamson

Isa-ema tõrjutud viiene Olev toppis ühel päeval hädavajalikud asjad kotti ja sõitis vanaema juurde, sest oli veendunud, et vaid vanaema hoolib temast. Noor, andekas ja varakas mees imestab nüüd, et ema ja isa, kes jätsid ta vanaema kasvatada, on hakanud oma poega südametuses süüdistama.

Olev arutleb: „Tegelikult olen ma vanaema laps. Vanaema kasvatas mind, andis hariduse. Isal ja emal polnud kunagi raha ega aega. Isale meeldis seltskond ja võõrad naised. Ema rahustas närve sõbrannade seltsis kohvikutes ja ööbaarides. Mulle andsid nad mõlemad mõista: oled meil jalus! Kogu oma teenistuse kulutasid oma lõbudele. Nüüd, kui olen heal järjel, leiavad mõlemad järsku, et laps peab oma vanemaid aitama, see on seaduseski kirjas. Ja neil ei lähe nii hästi, et abi poleks vaja.“

Üks saatis ühe, teine teise poole