Pagulased, Blatter ja Eesti

Toomas Alatalu. Foto: PP

Mõistagi ei jää kellelegi enam märkamata iga kahe–kolme päeva tagant tulevad teated, et Itaalias, Kreekas või Maltal on maabunud kaks, kolm või neli tuhat põgenikku. See on parim kinnitus pagulaste tootmisprotsessist ja selle peremeeste operatiivsest toimetamisest olukorras, kus Euroopa Liidu ladvik pidas targaks teatada, et kõik illegaalselt tulijad võetakse Euroopas vastu, sest nad jagatakse ära liikmesriikide vahel.

Kirjutan seda paljudele ebameeldivalt mõjuvat tõde, et küsida: kuna ELi tipus on tööl kümneid Eestist pärit tegelasi, vastava otsuse tegemisel oli kohal ministergi või tema võrdväärne esindaja meie esindusest seal, siis kas tõesti ühelgi neist ei tekkinud hetkekski mõtet, mida võib kaasa tuua säärane lahtiste kaartidega mäng, kooskõlastamata plaani avalikustamine?

Arusaamise mõttes sobib kenasti meenutada, mis toimus FIFA kongressil Sepp Blatteri tagasivalimisega. Kõik ju ometi teadsid, mis seal juba kaua aega tagasi vohas. Ent ei suudetud ei öelda. Eriti totrasse olukorda jäid 18 Euroopa riiki, sest UEFA juht Michel Platini oli alternatiivi välja pakkunud. Kentsakal kombel see arv isegi kasvas, seda pärast Vladimir Putini avalikku sekkumist Blatteri kaitseks. Näiteks tuli teade, et kui Soome oli algul valmis toetama Platini kandidaati Ali Bin Husseini, siis lõpuks hääletas ta mainitud 18 hulgas. Teadu kuulus Eesti nende hääletajate ridadesse ja Aivar Pohlak ehk siis meiegi hääletasime suurkorruptandi poolt.