Juhtkiri: Küüditamine ei unune

Pärnu Postimees. Foto: PP

Homme möödub 74 aastat päevast, mil tuhanded eestlased nägid viimast korda kodumaad, olles topitud loomavagunitesse ja saadetud teadmatusse. Pärnumaalt pärit Elmar Joosep kirjutab tänasel arvamusküljel, mis ajendas teda Siberi rongiga kaasa minema, kuigi olnuks võimalik varjuda ja hiljem punasest põrgust pääseda.

Noorena Eestist Sarmaatia avarustesse saadetud inimesed on valdavalt meie hulgast lahkunud või väga kõrges eas. Väikelastena küüditatud ja õnnekombel ellujäänud on samuti eakad. Nende toonela teele minekuga kaob elav side esimese punase aasta õudusega.

Õnneks on meie kirjalik mälu talletanud suurel hulgal mälestusi juuniküüditamisest, ajakirjandus on igal aastal pühendanud ruumi repressiooniohvrite meenutustele. Muutuvas ja aina kurjemas maailmas on oluline hoida mälestust neist sündmustest ning meenutada süüta inimesi, kelle ainus ”süü“ oli olla Eesti Vabariigi kodanik.