Võiste rahvas võitleb rahvamaja pärast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Veera Virak näitas trööstitus olukorras rahvamaja saali.

FOTO: Urmas Luik

Võiste rahvamaja katus laseb vett läbi ja kohalik rahvas teab, et hoone sellisel kujul talvele vastu minnes kaua vastu ei pea. Sellele vaatamata lükkas Tahkuranna vallavolikogu augusti lõpus rahvamaja rekonstrueerimise eelnõu tagasi.

Seda napilt ühe häälega: viis volikogu liiget oli rahvamaja rekonstrueerimise poolt, kuus vastu ja üks jäi erapooletuks.

Võiste elanik, Tahkuranna kultuuriseltsi aktiivne liige Veera Virak keerab üle sajandi kohalike pidude paigaks olnud maja ukse lukust lahti, näitab veeämbritega kaetud märga saalipõrandat ja poetab, et avastas just päev varem seal keset põrandat kasvamas seene.

Rahvamaja saali seis on nii hull, et pidusid ega muid üritusi siin enam korraldada ei saa. Pundunud põranda kohale on üle kogu lae tõmmatud õhuke kangas, et lahtikoorunud tükid all liikujaile kaela ei sajaks.

Rahvas päästis rahvamaja müügist

Tahkuranna kultuuriselts loodi kohaliku rahva eestvõttel Võiste rahvamaja päästmiseks juba 2003. aastal, kuna vald oli pannud maja müüki. Selts võttis endale toona eesmärgi hoone rahvamajana säilitada ja korda teha ning sai selle vallalt ühe krooniga kuus rendile.

„See oli küll sümboolne raha, aga ikkagi, sest selle rahvamaja ülalpidamiskulud oleme kõik ise katnud,“ jutustas kultuuriseltsi liige Taivo Luik.

Seltsi eestvedajate Riina ja Taivo Luige ning Veera Viraki kirjeldust mööda vahetas selts sel moel umbes 40 000 krooni eest elektrijuhtmestiku, hankis küttepuid, lasi remontida ahjud, ostis akendele ette kardinad ja tõmbas heade inimeste abiga vana maja laetalad uuesti kokku. Veel rohetav muru on maja ümbert madalaks niidetud.

„Kohalik rahvas on selle maja väga omaks võtnud. Kui seal saaks vaid käia, sest praegu pole seal elementaarseid tingimusi. Majas on kuivkäimla. Talvel külmab vesi ära, sest kogu aeg kütta ju ei jõua. Me küll toome oma kodunt puid ja kütame ahje, kuid kütma tuleb hakata mitu päeva enne pidu. Ühel seltsil on seda kõike praegustes oludes teha ääretult keeruline,“ nentis Taivo Luik.

Kaks aastat tagasi tundus kõik roosiline. 2008. aasta oktoobris valmistas vald ette Võiste aleviku rahvamaja ja kõrval asuva suveaia kinnistut hõlmava planeeringu koostamist, et vana rahvamaja asemele ehitada senisest suurem.

Rahvamaja ehitus oli kirjas valla arengukavaski, mille järgi võinuks ehitus alata 2009-2011.

Ühekorruseline hoone pidi kerkima kahekorruseliseks. Sinna olid kavandatud tänapäevased tualetid, seltside ja raamatukogu ruumid, mille paiknemise visandas paberile arhitekt Marika Kötsi.

Vald oleks projekteerijaga peaaegu lepingugi alla kirjutanud. Ent kohtutäitur pani eelmise omaniku võlgade katteks sundmüüki sealsamas lähedal viimati majutusasutusena tegutsenud, kuid varem nii valla- kui koolimajaks olnud Tahku Tare ja vallal tuli langetada kiire otsus. Tahku Tare oli oluliselt paremas seisus, kuigi vajas samuti ümberehitust, milleks oli kavas hakata projektide kaudu taotlema toetust.

Rahvakoosolekul küsiti Võiste elanike arvamust. Vald oli valmis ostma Tahku Tare, kuid rahvas ei soovinud rahvamajagi maha kanda. Nii jäigi jutt, et Tahku Tare ostetakse kohapeal aktiivsete seltside tegevuseks, kuid jätkuvalt tuleb korda teha saali ja lavaga vana rahvamaja pidude ja etenduste tarvis.

Ja vald ostiski 1,8 miljoni krooniga Tahku Tare ära, andis selle väljaarendamiseks kasutada Tahkuranna naisseltsile. Tahkuranna kultuuriselts tegutses vana rahvamaja nimel aga edasi.

Veera Virak kuulub mõlemasse seltsi ja kinnitab, et ühtegi musta kassi kahe seltsi vahelt läbi jooksnud ei ole. Põhjus on selles, et rahval on vaja mõlemat maja. Ent mõlema hoone kordategemine nõuab masu ajal miljoneid kroone, millest osa tuleb peale projektitoetuste välja käia vallal endal.

Vastasseis volikogus

Tahkuranna vallavolikogu liikme Sirje Jõgiste (valimisliit 11) abiga kirjutas kultuuriselts põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) külade uuendamise ja arendamise meetmesse projekti ning saigi rahvamaja tarvis positiivse rahastamisotsuse üle 900 000 krooni suhtes, samuti kultuuriministeeriumi toetusena 300 000 krooni.

Sealjuures on arvestatud sellega, et omal ajal rahvamajast lasteaeda kolitud raamatukogu võiks eelmisesse asukohta tagasi tulla.

PRIA toetus on antud paraku tingimusel, et vald peab selle toetussumma kõrval rahvamaja kordategemisse panustama kaks ja pool miljonit krooni. Sel juhul tuleks vallal laenu võtta.

Tänavu kevadsuvel korjas kultuuriselts Võiste rahvalt rahvamaja toetuseks üle 100 allkirja.

Rahva häälte toel jõudis Jõgiste eestvõttel esitatud rahvamaja rekonstrueerimise ja valla kaasrahastamist puudutav eelnõu Tahkuranna vallavolikogu 31. augusti istungile, kuid hääletati seal napilt maha.

Jõgiste ja kultuuriseltsi liikmed püüdsid volikogu otsusele järgnenud kohtumisel septembri teises pooles vallavanema ja volikogu esimehega leida lahendust probleemile, kas nähtud vaev oli tõepoolest asjata ja neil tuleb nüüd PRIAst lubatud raha maha kanda. Rõõmustavat vastust nad ei saanud.

Kultuuriseltsi liikmeid solvas volikogu juhi repliik, et selts ei ole rahvamaja heaks eriti midagi teinud. Volikogu esimees Kalmer Metsaoru nentis, et kui rahvale volikogu otsused ei meeldi, tuleb neil selle juhtidele umbusaldust avaldada.

Vallavanem Karel Tölp selgitas, et nii suures ulatuses rahastamisotsuseid saab langetada vaid volikogu, mis tegi oma otsuse, ja vallavalitsusel tuleb sellest lähtuda.

Mõlema vallajuhi kinnitusel on Võiste rahvamaja kordategemine jätkuvalt kirjas esimese lugemise läbinud valla arengukavas, kuigi pole kümne prioriteedi hulgas.

Rahvamaja eelnõu ei saanud volikogu enamuse hääli pigem seetõttu, et PRIA-le esitatud taotluse järgi tuleb vallal käia välja kordi suurem omaosalus, kui see on vallal tavaks olnud. Et omaosalus ei ole tavapärane kümme, vaid mitusada protsenti, oli ootamatu ja taotlemise eel vallajuhtidega läbi rääkimata.

“Eks sellepärast volikogu eitavalt vastanud. Kõige kummalisem on see, et projekti hinnati ja kontrolliti mitmel pool, kuid keegi ei vaevunud küsima, kust mittetulundusühing nii suure omafinantseeringu võtab,” märkis Tölp.

“Sellist lubadust pole keegi välja käinud. Kellelgi - kultuurikomisjon, volikogu liikmed, mina kaasa arvatud - ei oleks olnud selle kümne protsendi eraldamise vastu mitte midagi,” kinnitas Metsaoru.

Vallavanema väitel on vald valmis mõne katuseplaadi välja vahetama, et vihmavesi läbi ei tilguks ja maja säiliks praegusel kujul. “Tegemist on valla varaga, ega me saa lasta seda ära laguneda,” möönis Tölp.

Kui selts tahab maja korda teha, tuleb kirjutada projekte, kus oleks 10protsendine omaosalus.

Miks vaja mõlemat maja?

Seda, et rahvamaja on rahvale tarvis, kinnitavad nii kultuuriseltsi esindajad kui seltsi kuuluva Võiste eakate klubi Elurõõm eestvedaja Saima Vaher ja ühes temaga kord kuus jutuklubis koos käivad kohalikud memmed.

“Need kaks maja (rahvamaja ja Tahku Tare, toim) ei konkureeri omavahel. Üks on seltsingute maja, kus on kudumisteljed, käsitööringid, jutu- ja noortetoad. Kuid seal ei ole sellist saali, kus pidu pidada ja teha teatrietendusi või kuhu kutsuda filmibussi,” nentis Taivo Luik.

Koolimajas on küll saal, kuid seal ei kõlba peoõhtul napsu võtta ega ukse kõrval suitsetada. Ka on kooli saali keeruline eakate tantsurühma tundideks kasutada, sest memmed sooviksid trenni teha päeval, mitte õhtul pimedas ega nädalavahetusel. Veel unistatakse sellest, kuidas tähistada rahvamajas rahvakalendri tähtpäevi ja et noored saaksid diskol käia.


Kalmer Metsaoru,
Tahkuranna vallavolikogu esimees:


“Vald andiski ju rahvamaja sellepärast rendile, et nemad (kultuuriselts, toim) tahtsid, lubasid seda korras hoida ja pidusid teha. Kui need inimesed arvasid, et nad on suutelised sellega hakkama saama, on see teretulnud ettevõtmine.

Sellised asjad peaksidki ühiskondlikus korras käima, sest valla poolt on soe saal Tahkuranna algkoolis olemas. Miks vald peaks Võistesse kahte või kolme saali tahtma? Keegi peab neid ju üleval pidama, sest fakt on see, et kui see rahvamaja valmis on, tuleb seda kütma hakata. Kust võetakse see raha, kui siiamaani pole seltsil piltlikult öeldes puuhalgegi alla panna?

Selles ei ole midagi imelikku, kui see (ülalpidamiskulud, toim) jäävad valla kanda, aga me ei suuda neid kultuurimaju korraga nii palju teha. See võtab aega.

Kui majja elu ja tegevus sisse läheb, küll siis leiab vald raha juurde. Tahku Tarelegi võiks vald raha laduda, aga ei tee seda, sest nii on kokku lepitud.”

    Tagasi üles