Ahjukütet leiab, aga vähe ja kallist

Vahendajate kaudu kodudesse jõudnud kuivade ja lõhutud halupuude hind on ligikaudu kolm korda tõusnud, võrreldes metsas nottideks töödeldud puude hindadega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vanarahva tarkus ütleb, et rege rauta suvel. Talvekütte majapidamisse varumisel tulnuks rege rautada juba mullu juulis, nagu nähtub puidu hinna statistikast. Aga see tähendanuks küttepuude mitmeks aastaks ette ostmist ja tülikaid riitu õuel.

Möödunud aasta juulis jäid suuremate Eestis metsamaterjali müüvate firmade küttepuidu vahelao ehk metsas nottidena hunnikusse laotud küttematerjali tihumeetri hinnad keskeltläbi 300 krooni piirimaile.

Tänavu mais lähenes metsas müüdava küttepuidu vahelao hind erametsakeskuse teise kvartali turuhinna analüüsi põhjal juba 350 kroonile tihumeetrist.

Arvestades, et tihumeetrist küttepalgist peaks lõigatult, lõhutult ja riita laotult saama kaks ruumimeetrit halge, teeks see ruumimeetri hinnaks 175 krooni.

Nii väikese raha eest ei müü ahjukütet ruumimeetrites praegu Pärnumaal keegi. Või kui müüb, siis kingib puid, nagu abistaks vaest hättasattunud sugulast.

Kallis ost on osalt sunnitud

Majapidamised, mis aastas kümme või isegi 20 ruumimeetrit puid ahjus ära põletavad, ostavad paremal juhul metsatöötlejailt ainult kümme tihumeetrit küttenotte ja sedavõrd väikese koguse pärast ei hakka töötlejad tõstukitki käivitama.

Niisiis jääb ahjuomanikel üle otsida lehest sobiv kuulutus ja osta kütet vahendajate käest ja hoopis kallimalt, kui suure koguse puitu ostnud vahendajad selle metsast kätte saavad.

Mõistagi lisavad vahendajad puudele väärtust: saevad, lõhuvad ja paremal juhul ka kuivatavad halud.

RMK ei tunne väikeste vastu huvi

Veel läinud aastal sai majaomanik osta küllalt soodsa hinna eest kütet riigimetsa majandamise keskusest (RMK), tänavuseks aastaks on seegi süsteem ennast väikemajapidajaist ära pööranud ja selgesti märku andnud, et ta ei taha lihtrahvale küttepuid müüa.

Mullu kevadel pakkus RMK lehtpuid (soovitava väiksema kogusena kolmemeetrisi notte 14 tihumeetri kaupa ehk ilma käruta metsaveoauto koorma täie) tihumeetri hinnaga 415 krooni koos käibemaksu ja kojutoomisega. Isegi kui tihumeetrist kahte lubatud ruumimeetrit puid kätte ei saa, tegi see ikkagi ruumimeetri hinnaks alla 250 krooni.

Tänavu enam mitte.

RMK pakutud kojutoodav lehtpuuhunnik maksab nüüd 648 krooni tihumeeter või 492 krooni, kui tellitakse 24tihumeetrine koorem. See viimasena mainitu on käruga metsaveoauto täis, nagu me maanteel vuramas näeme.

Kui puud tuuakse üle 50 kilomeetri kauguselt, tõuseb RMK pakutava tihumeetri hind veel 56 krooni ja 40 senti.

Juba mullu oli RMK reklaamitaval puude kojutoomise variandil konks sees.

“Palume arvestada, et küttepuid veetakse kohale tõstukiga varustatud hariliku metsaveoautoga,” kirjutas RMK koduleht toona. “Soovitud tarnekohas peab olema ruumi suure autoga liikumiseks ja koorma mahalaadimiseks.”

Kui mahalaadimine poleks metsaveoautojuhil õnnestunud, oleks ta puudega minema sõitnud ja RMK õnnetult puidutellijalt topelt veokulu kasseerinud, tagastades ette makstud puuderahast selle, mis veokulude mahaarvamisest järele jäi.

Tänavu on RMK koduleht puidu kojutellijate suhtes lausa tõrjuv: “Linnade ja alevite piiridesse jäävate ning aleviku ja küla selgelt piiritletava kompaktse hoonestusega aladele ning sõiduautode liiklemiseks mõeldud tänavate ja nende äärde jäävate, samuti õhuliinidega aladele tellimusi küttepuidu ostu soovide kohta vastu ei võeta.”

Teisisõnu: nüüd on RMK nõus väikemajapidamistesse tooma metsast puid ainult juhul, kui need majapidamised asuvadki … metsas.

Ilmselgelt pole RMK kodutarbijate küttepuudega varustamisest huvitatud. Sealjuures müüb RMK vahelaost ehk metsast puitu ainult suurtarbijatele. Teisalt tuleb RMK-le ka au anda, sest küttepuude müük pole hinna kerkimisele vaatamata riigimetsa majandajatel langenud.

Erametsakeskuse aruandest nähtub, et aasta teises kvartalis oli kodutarbijatele küttepuidu müügihind kerkinud 7,5 protsenti ja lõpphinnad on jätkuvas tõusutrendis.

Köetakse ometi

Puud jõuavad metsadest kodudesse enamasti vahendajate kaudu. Ja sootuks kõrgete hindadega.

Eile Pärnu Postimehes avaldatud küttepuidu pakkumistest tundus soodsaim olevat järgmine: kuivatist läbi käinud halupuude eest küsis vahendaja 640 krooni ruumimeeter.

Teine kuulutas, et müüb kuivi halupuid 700 krooni ruumimeeter. Telefonile vastas usaldust äratav naishääl, kohe hoiatades, et tellimusega tuleb kiirustada, kuna puid on vähe järele jäänud. Seega tundub 700 krooni ruumimeetri kuivade halgude eest mõistlikult küsitud turuhinnana.

Kui uskuda RMK ametlikult pakutud suhet, et ühest tihumeetrist saab kaks ruumimeetrit riita laotud puid, siis 700krooni ruumimeetri eest makstes tuleks tihumeetri hinnaks 1400 krooni. Ligikaudu kolm korda rohkem, kui RMK praegu (metsamärgade) saagimata ahjupuude eest küsib.

Kui eramu soojakskütmine nõuab talve jooksul 20 ruumi puid, tuleb majaomanikul praeguste turuhindade puhul aastas välja käia 14 000 krooni (20x700 krooni).

Enamik palgatöölisi ei teeni kuus nii palju. Seega on talvekütus ilmselt üks suuremaid vältimatuid väljaminekuid, mis inimestel korraga teha tuleb, ning rahvatarkus ree rautamise kohta on mõistlik kõrva taha panna.

Konkreetsed riidad

Toon näitena konkreetse majaomaniku, kes tänavu mais omale talvepuud koju tellis.

RMK pakkumine ei tulnud kõne alla hinna ega transpordikitsenduste tõttu, sest majapidamine, millest jutt, asub linnaservas, mitte metsas.

Majaomanik valis hoopis ühe metsakasvatustaluniku telefoninumbri ja sai kohe kaubalegi. Koju toodi 15 tihumeetrit kolmemeetrisi segalehtpuid hinnaga 400 krooni tihumeeter. Tõsi, tellijal tuli need osalt lausa jändrikud palginotid endal tükkideks saagida ja halgudeks lõhkuda.

Kui puud olid riitadesse laotud, võttis mees mõõdulindi ja kontrollis tulemust: 15 tihumeetrist sai 27 ruumimeetrit puid.

See teeb ruumimeetri lehtpuuhalgude hinnaks 222 krooni.