Moodne pirn ja segisti aitavad pere rahakotti säästa

Vett säästa soovivatele inimestele soovitas K-rauta klienditeenindaja Peeter Tuvik segistit, mille kang töötab kahes asendis. Alumises asendis tuleb vesi nõrgema survega. Foto: Urmas Luik

Pimeda ja külma aja kättejõudmine sunnib mõtlema, kuidas lakke hüppav elektriarve senisest kas või pisut madalam hoida. Kindlasti aitab, kui osta vähem elektrit tarbivad kodumasinad ja valgustid, kuid säästa annab raha kulutamatagi.

“Tihti räägitakse elamu energiasäästu suurendamisest maja soojustamise, küttesüsteemide ümberehitamise ja mahukate ehitustööde abil, kuid kokkuhoid algab hoopis pisiasjadest,” tõdes K-rauta tootejuht Andres Uustalu. “Kõige lihtsam on elektrit kokku hoida, valides õiged elektripirnid, soojuse säästmiseks tihenda aknad ja uksed. Veekulusid saab vähendada, korrastades kraanid ja torud.”

Energiasäästu kavandades peab kainelt arvestama, et meede end ikka ära tasuks. “Seetõttu ei tasu kiirustada külmkapi, pesumasina ega teleri väljavahetamisega, kuna kokkuhoiust võib kokkuvõttes saada raiskamine,” rääkis Uustalu. Küll on tema sõnutsi kasulik näiteks uste ja akende tihendamine, mis suurendab tarbitavast soojusest energiasäästu kuni 15 protsenti. Eelkõige tuleb tihendada pilusid aknapiida ja -raami vahel ning rõduustel.

Pirnid

Kõige enam on räägitud, et elektri säästmiseks tasub osta säästulambid, paraku on paljud kunagi seda tüüpi pirne kasutanud inimesed nende suhtes skeptilised. Tõesti, veel mõne aasta eest olidki säästupirnid vaid inetult torukujulised, hakkasid aeglaselt põlema, andsid külma valgust ega tohtinud lühikest aega põleda.

Nüüd on müügil sellisedki säästupirnid, mis neist vigadest vabad. Pirne leiab muu hulgas ümmargusi ja küünlakujulisi ning kallimaid mudeleid võib klõpsida nagu hõõglampegi. Osa säästupirne sobib ka timmerdatavatesse valgustitesse.

Aastaks 2016 kaovad hõõgpirnid poelettidelt sootuks. Säästupirnide kõrval pakutakse praegu nende asemel hõõgpirnidega esmapilgul äravahetamiseni sarnaseid halogeenpirne. Need maksavad mõnikümmend krooni, kannatavad tihedat klõpsimist ning on hõõglambist 30 protsenti elektrisäästlikumad. Halogeenpirni ei tasu valida elamisse, kus sageli esineb tugevaid voolukõikumisi.

Säästupirni 15vatine lamp annab niisama palju valgust kui 52vatine halogeen- ja 75vatine hõõglamp. Kui tavalise hõõglambi eluiga on keskmiselt 1000 tundi, siis osal energiasäästulampidel ulatub see isegi 15 000 tunnini.

Kõige energiasäästlikumad on LED-pirnid. Seni olid need tuntud kui väga kallid, pisikesed ning külma ja nõrga valgusega. Sel sügisel ilmusid Pärnu poelettidele harjumuspärase hõõgpirni kuju ja suurusega LED-pirnid.

Üks kolmevatine LED-pirn võib vastata 40vatisele hõõgpirnile ja maksab 159 krooni. LED-pirnidele antakse kuueaastane garantii, tavalise hõõglambiga võrreldes tuleb elektrisääst koguni 85 protsenti, nende valgustugevus on pisut nõrgem kui säästupirnidel. Samuti on uuematel LED-pirnidel juba soe valgus.

Vesi

Kui veearve ei tee rõõmu, tasub kokkuhoiu kohta otsima hakates esmalt kontrollida, ega kuskil lekkeid ole. “Tilkuv kraan võib kulutada 100 liitrit ja nirisev kuni 600 liitrit vett päevas,” märkis Uustalu. “Võimalusel ja vajadusel tasub kaaluda vanade segistite ja pottide, aga ka torude asendamist uutega. Tänapäevased segistid on kuni 60 protsenti säästlikumad.”

Kui plaan osta uus segisti, tasub K-rauta Pärnu kaupluse klienditeenindaja Peeter Tuviki soovitusel valida kangsegisti. Eriti hea on selline, mille kang töötab kahes asendis. Alumises asendis tuleb vesi nõrgema survega ja nii on hea käsi pesta. Kui aga tahate kaussi kiiresti veega täita, hoiate kangi üleval.

Termostaatsegisti puhul saab aga veetemperatuuri enne paika panna ja kraani avades pole vaja soojuse parajaks sättimisele aega kulutada. “Kui tavalise kangi puhul veetemperatuuri sätitakse, jookseb hulk vett kasutult torust alla,” nentis Tuvik. “Kui peres mitu inimest, kes palju kordi päevas käsi pesevad, polegi kuu ajaga raisatav vee kulu nii väike.”

Veel säästlikumad on elektronsegistid, millel samuti saab temperatuuri ja surve varem paika sättida ja mille kraan hakkab vett andma alles siis, kui käed selle alla panna. Paljude suurpoodide avalikes tualettides on sellised. Enamasti töötavad elektronsegistid pisikese akuga, mis peab vastu mitu aastat.

Elekter

Just elektriarved on enamikus peres suur raharöövel. Eesti Energia Säästuportaal jagab nõu, kuidas oma harjumusi muutes elektri raiskamist piirata.

Üks suurimaid elektri tarvitajaid on kodudes külmik, mis aastas võib tarbida kuni kolmandiku väiksema kodu vajadusest. Väga tähtis on külmikule õige koht leida, sest küttekeha läheduses kulutab see oluliselt rohkem energiat. Näiteks kui õhutemperatuur on 20 kraadi, tarvitab külmik kuus protsenti vähem elektrienergiat kui 21 kraadi puhul.

Nii ei tohi külmikut paigutada elektripliidi kõrvale, sest pliidi külgedelt kiirgub palju soojust. Külmiku isolatsioon ei ole selliseks kiirguseks piisav ja termostaat hakkab külmikut madala temperatuuri säilitamiseks pidevalt sisse lülitama. Kui ruumipuudusel ei saa külmkappi mujale tõsta, tuleb asetada nende vahele isoleeriv plaat.

Sedagi tasub teada, et mida rohkem külmik jäätub, seda enam kulub elektrit.

Elektripliidi puhul tuleb keeduplaadid, praeahi ja keedunõud puhtana hoida, sest mustus takistab soojusülekannet. Keedunõu peaks alati kaanega sulgema, nii väheneb energiakadu kuni neli korda ja toidu valmimisaeg lüheneb viiendiku võrra. Niipea kui toit hakkab keema, tuleb vähendada keeduplaadi võimsust, sest liigne temperatuur ei kiirenda roa valmimist. Veesoojus ei tõuse üle 100 kraadi, tekib üksnes asjatult auru ja läheb raisku elektrit. Arukas on pliit välja lülitada paar minutit enne toidu lõplikku valmimist, kuni see on veel küllalt kuum, et toit lõpuni keeta.

Kel plaanis uue pliidi ost, võib arvestada, et vana malmplaatidega elektripliidi vahetamine moodsa keraamilise pliidi vastu kahandab Säästuportaali andmeil igakuist elektriarvet 150 krooni võrra.

Eriti energiasäästev on moodne induktsioontasapinnaga pliit, mis ei kuumene enne, kui selle peal pole keeduanumat. Selliste pliitide puhul ei soojene plaat, vaid anum kuumeneb tänu plaadi ja anuma vahel tekkivale magnetväljale.

Sageli on antud nõu, et kodumasinad tasub vooluvõrgust täiesti välja lülitada, sest isegi ootereþiimil, kui aparaadil põleb punane tuluke, tarbivad need elektrit.

Vanemate telerite puhul oleks see tõesti arukas samm, kuna need võivad ootereþiimil olles tarbida kuni 25 protsenti töötamisaegsest energiast. Moodsad seadmed võtavad ootereþiimil juba suhteliselt vähe elektrit.

Et vee soojendamine ei võtaks ülearu palju raha, tuleks boiler paigaldada vee kasutamise koha lähedale, sest pärast kraani sulgemist jääb torusse kuum vesi, mis ajapikku jahtub. Duši all on odavam käia õhtuti, sest keskmiselt kulub boileritäie vee soojendamiseks kuni viis tundi. Nii õnnestub öise, madalama elektri hinnaga vesi taas soodsalt soojaks kütta.

Kui lähete paariks päevaks kodunt ära, ei tasu boilerit välja lülitada. Nüüdisaegsete boilerite soojapidavus on sedavõrd hea, et vee temperatuuri säilitamiseks kulub elektrienergiat ööpäevas vaid mõnisada vatti – mõnekümne sendi jagu. Boileritäie külma vee soojendamine tuleb märksa kallim.