Retk emotsioonide maailma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vene gümnaasiumi lapsed õppisid oma emotsioone paremini väljendama ja olukordadega hakkama saama.
Pärnu Vene gümnaasiumi lapsed õppisid oma emotsioone paremini väljendama ja olukordadega hakkama saama. Foto: Erakogu

Mis on emotsionaalne intellekt ja miks peaks seda arendama? Inimesed on elanud aastasadu, ilma et oleksid midagi sellest teadnud, kuid tänapäeval peetakse emotsionaalset intelligentsust isegi olulisemaks kui IQ-d. David Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste looja, kirjeldab seda kui  võimet mõista, tajuda, juhtida ja väljendada oma tundmusi. 

Mõnikord suhtlevad täiskasvanud oma lastega emotsioone ja tundeid varjates, olles veendunud, et täiskasvanud inimene peab säilitama positsiooni ega tohi nädata lapsele oma haavatavust või hirmu. Teiselt poolt unustavad nad, et kogu emotsioonide ja iseenda avastamise tee, mida nad on juba aastaid käinud, kõik need aastatega tulnud kogemused ja teadmised on lapsel suures osas alles avastamata. See omakorda võib raskendada lapse emotsionaalse intelligentsuse arengut.

Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne küpsus kooliminekueas tõuseb esikohale, jõudes ette lugemis- ja kirjutamisoskusest. Laps, kes ei tea palju emotsioonidest, miks ja kuidas need tekivad, ei oska sageli oma muret õigel viisil väljendada. Tundes end halvasti, teeb ta seda nii, nagu kõige paremini oskab. Paraku, kui lapsel puudub või ei ole piisavalt arenenud emotsioonide väljendamise oskus, toob see kaasa probleeme, mis hõlmavad nii käitumist kui ka õppimist.

Just selleks, et laste ja vanemate suhtlus, suhted sõprade, koolikaaslaste ja teistega oleksid harmoonilised, on väga oluline aidata lapsel juba varakult õppida oma tunnetega toime tulema, kasutades selleks konstruktiivseid lahendusi.

Nii tekkiski Pärnu Vene gümnaasiumi koolisotsiaalnõustajal Kristina Ehvärtil ja koolipsühholoog Natalja Ivanoval mõte kirjutada projekt „Retk emotsionide maailma“, mis aitaks mängu ja loomingulise tegevuse kaudu laiendada laste teadmisi emotsioonidest. Käesoleva aasta juunis kohtusid 3.–4.klasside õpilased, et võtta ette põnev teekond, saada teadmisi ja leida uusi sõpru.

Projekti raames kasutati eri tehnikaid ja tegevusi, mis aitasid lastel saada uusi teadmisi emotsioonidest, suur tähelepanu oli pööratud loomingulisele tegevusele – lapsed joonistasid, maalisid, toimus individuaalne ja rühmatöö. Mängiti liikumismänge, emotsioonide tundmise viktoriini, kasutusele olid võetud ka metafoorkaardid („Tunnete kaardid“, „Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid“).

Nii projekti esimesel kui ka viimasel päeval paluti lastel täita üks lühike küsimustik, milles uuriti, milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone lapsed tunnevad. Lastelt küsiti sedagi, mida nad soovitavad ette võtta, kui ollakse väga vihane või endast väljas. Märgatud muutuste seas võib esile tuua asjaolu, et nimekirjad rikastusid nii mõnegi uue emotsiooni võrra. Mis on oluline – lisandus ka positiivseid tundmusi, probleemsete olukordade lahendused olid loomingulisemad ja neid oli rohkem kui alguses. Lapsed, uurides, kas nii põnevaid ettevõtmisi tuleb veel, nad väljendasid värvikalt oma rõõmu ja tänulikkust.

Projekti rahastasid Pärnu linnavalitsus ja Vene gümnaasium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles