Brüsselis tuleb ametnik õlut jooma kutsuda

Väga paljud Euroopa Liidu otsused ei sünni mitte kabinettides, vaid restoranilaua taga. Foto: Teet Roosaar

Euroopa Liidu mitteametlikus pealinnas Brüsselis elab rohkem eestlasi kui Narvas. Noori meelitab ligi 4000eurone ametnikupalk, mis on Belgia 2500eurosest keskmisest palgast tunduvalt suurem.

Neljapäeva õhtul on Euroopa kvartalis asuva Luksemburgi väljaku äärsed baarid täidetud nädalalõpu algust tähistavate ametnikega. Euroopa Parlamendi liikmed lõpetavad pärastlõunal töö ja tunglevad õhtul juba lennujaamas, nüüd on hiirtel aeg pidu püsti panna.

Pikki kirju pole vaja kirjutada

Siin väljakul sõlmitakse kontakte, siin käib tihe infovahetus. Koha olulisust on mõistnud isegi Läti rahandusministeeriumi endine kantsler, kes nüüd kõrtsmikuna õllekraane keerab.

Eesti naisametnik rääkis, kuidas meie riik püüdis üht asja korda ajaga. Kirjutas ilusa kirja, hästi korrektses inglise keeles. Kui vastust ei tulnud, siis veel pikema ja korrektsema.

Lõpuks saadeti neiu asja uurima. Selgus, et otsustamine sõltub Hispaania noormehest, kellele meeldib õlut juua ja ilusate naistega vestelda. Aga talle ei meeldi üldse pikki ega igavaid ingliskeelseid kirju lugeda. Need rändasid kohe prügikasti.

Eesti riigi edukus Brüsselis sõltub suhtevõrgustikust. Ainult inglise keelest edukaks suhtlemiseks ei piisa, hädavajalik on prantsuse, kasulik saksa ja hispaania keelt ning muid Euroopa keeli osata.

“Töö siin tugineb palju mainele ja suhetele. Usaldus meie vastu on suur, sest Eesti toetusraha maht on Euroopa Liidu eelarvega võrreldes väike ja vigade hulk tühine,” rääkis üks Eesti ELi esinduse ametnikest.

“Selle järgi, kuidas me eurole ülemineku protseduurid korraldame, otsustatakse viie kuni kümne aasta jooksul Eesti riigiaparaadi suutlikkuse üle,” lisas tema kolleeg.

2018. aastal saab Eestist ELi eesistujamaa. Samal aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.

Pärnu sillal oleks šanss 2014. aastast

Eelmisel rahastusperioodil oli Eesti parim eurotoetuste kasutaja. Nüüdki ollakse esirinnas ja rahastusperiood pole veel lõppenud. Kellele eelnev jutt liialt teoreetiline tundub, võiks mõelda, kust saadi raha Via Baltica, vee- ja kanalisatsioonitorustike, Rannapargi, Vallikääru uuendamiseks.

Uurisin, kas Pärnu kolmanda silla ehitamiseks toetuse saamiseks peab sild riikidevahelisel maanteel paiknema. Ei pea, Via Baltica sai toetust ühtekuuluvusfondist, kohaliku tähtsusega infrastruktuuriobjektide tarvis on regionaalarengu fond. Aastatel 2007-2013 kestvaks rahastusperioodiks on toetused planeeritud, Pärnu kolmandal sillal tekiks šanss alles 2014. aastast.

Eestlasi töötab Eesti Vabariigi suursaatkonnas Belgias, Eesti esindustes ELi ja NATO juures, Euroopa Komisjonis, Euroopa Parlamendis ja mujal ELi institutsioonides. Oma esindus on linnade liidul, maaomavalitsuste liidul ja Tallinnal. Kohalikke eestlasi koondab veebikülg www.eestimaja.be.

Kui õhtul linna peal jalutasin, nägin kolme-nelja eestikeelset seltskonda. Päris lahe oli Hiina toitu ostvaid tütarlapsi eestikeelse teeküsimisega üllatada.

Kes millise filmi valib

Eesti populaarseimal rahvaesindajal Indrek Tarandil polnud pikemaks jutuajamiseks aega. “See on nagu drive-in-kino. Korraga jookseb 30 filmi, kõiki nagunii ei näe, kõigest ei käi mõistus üle,” kirjeldas ta Euroopa Parlamendis toimuvat.

Peale Tarandi esindavad Eestit Euroopa Parlamendis Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Iga saadik saab olla ühes komisjonis põhi- ja teises asendusliige, näiteks keskkonnakomisjonis pole ühtegi eestlast.

“Te ikka seda parki nägite, kus Vilja Savisaar koti ja dressid kaotas?” muretses Tarand ja kibeles edasi liikuma. Tema tööga võib end kursis hoida internetikülje www.tarand.ee vahendusel.

Eelmise neljapäeva üks põnevamaid filme esilinastus Euroopa Komisjonis. “Me peame tegutsema, kasutades ära näiteks Eesti kogemust,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes, tutvustades uusi küberkuritegusid käsitleva direktiivi ettepanekut ning meetmeid Euroopa võrgu- ja infoturbeameti (ENISA) tugevdamiseks.

Praegu pole eri riikides asuvate arvutite pahatahtlik hõivamine kriminaalkuritegu ja küberkuritegevust käsitlevad liikmesriigid erinevalt. Euroopa Komisjon tahab robotivõrkude loomise kriminaalseks muuta ja sundida liikmesriike koostööd tegema.

“Näeme ette küberkuritegevuse eest kahe kuni viie aasta pikkuse vangistuse,” rääkis Kroes.

Ühe Eesti ametniku sõnutsi otsustatakse tõenäoliselt juba sel aastal, kas IT-agentuuri asukohamaaks saab Eesti või Prantsusmaa. Otsuse langetajaks on ELi siseministrid ja Eesti on kõvasti vaeva näinud, et see õigus endale võidelda.

Millal tuleb Venemaaga viisavabadus?

Samamoodi huvitab meid, kas ja millal võiksid Venemaa ja ELi kodanikud teineteise pool viisavabalt käia. “Poliitiliselt on kõik Euroopa Liidu riigid deklareerinud, et neil pole viisavabaduse vastu midagi, kuid Venemaa peab vastama kindlatele tingimustele,” rääkis seda teemat tutvustanud ametnik.

Viisavabaduse miinimumnõue on, et kaotataks välismaalaste miilitsas registreerimise nõue. Veel tuleks näiteks läbi rääkida, mida teha Luhamaa piiripunktis kinni peetud illegaalse hiinlasega, kuidas kurjategijaid välja antakse.

Ametniku väitel soovib viisavabadust eeskätt Venemaa. EL tahab laiaulatuslikku koostöölepingut, kus oleksid kirjas energiapoliitika, inimõigused, kaubandus ja muud teemad. “Venemaa 140 miljonist kodanikust on ainult 10-15 miljonil välispass, viisavabadus teenib selgelt vaid ühe klassi huve,” ütles ta.

ELi kuuluvate inimeste arusaamad võivad olla väga erinevad. Nii näiteks pole vanas Euroopas sugugi enesestmõistetav, et igal pool võib tasuta internetti kasutada.

Narrisin euroametnikke võrdlusega, et Pekingi ja Minski kesklinna hotellides pääseb oma arvutiga tasuta internetti, 450-euroses Brüsseli hotellitoas tuleb aga wifi kasutamise eest maksta 12 ja pool eurot ööpäevas. “Ainult eestlastele on internet osa inimõigustest,” naerdi vastuseks.

Majanduslangus pole Brüsselisse jõudnud

Brüsseli hotell võib endale lubada, et 450 euro (7020 krooni) suurune toahind on lausa välisukse kõrvale metalltahvlile graveeritud. Igaüks, kes selles linnas peatub, peab arvestama vähemalt 1000eurose kuuüüriga. Räägiti, et kohalike üks äriideid on pangast laenu võtta, teine elamispind osta ja see euroametniku abiga enda omaks muuta.

Vahed Eesti ja Belgia elatustasemes on tohutud. Kui Pärnus arutatakse, et ühe lasteaia koristamise eest võiks inimesele maksta 2175 krooni kuus, siis Brüsselis kulub sama summa nelja inimese õhtusöögiarveks.

“See on suhteliselt vältimatu, et palgad hakkavad Eestis mingil ajal tõusma. Oluline on, et nad liiguksid koos tootlikkusega,” lausus kriisijärgsest majanduspoliitikast rääkinud ametnik. Meenutasin, et avalik sektor, mille palgatõusu ta negatiivselt suhtus, ei koosne enamikus ministeeriumide töötajatest, vaid õpetajatest, tuletõrjujatest, vanurite hooldajatest ja teistest riigi ja omavalitsuse palgal inimestest.

Päev enne Eesti maakonnalehtede ajakirjanike Brüsselisse jõudmist avaldas Euroopa Komisjoni akende all meelt komisjoni andmetel 50 000 ja korraldajate andmetel 100 000 inimest. Kääre euroametnike ja tavakodanike elatustaseme vahel ei tunnetata üksnes Eestis.

Viimase kümne aasta suurimat meeleavaldust meenutasid vilkuritega linnabussid, politseiautode kolonnid ja kõnniteid sulgevad okastraattõkked. Päev hiljem elas linn taas rahulikku euroelu.


EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE PALK JA HÜVITISED

* 2010. aastal on Euroopa Parlamendi liikme kuupalk enne maksude mahaarvamist 7807.12 eurot. Palka makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest, pärast ELi maksu ja õnnetusjuhtumikindlustuse osamakse mahaarvamist saab inimene kätte 6083.91 eurot.

* Parlament maksab 298 euro suurust päevaraha iga päeva eest, mil parlamendiliige on osalenud parlamendi organite ametlikel kohtumistel, mis toimuvad Euroopa Ühenduse piires. Päevaraha on mõeldud majutuseks, toitlustuseks ja muudeks osalemisega seotud kulutusteks. Parlament maksab päevaraha üksnes juhul, kui parlamendiliige on allkirjastanud ametliku kohalolijate nimekirja.

* Enamik Euroopa Parlamendi istungeid ja koosolekuid, nagu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, toimub Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel koosolekutel osalemisega seotud tegelikud reisikulud: maksimaalselt äriklassi lennupileti või esimese klassi rongipileti hind või autoga läbitud marsruudi puhul 0,49 eurot kilomeetri kohta; peale selle saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja reisi pikkusest, et katta muud reisikulud (näiteks kiirteemaks, lisapagasi- või broneerimistasu). Varasem kindlasummaline hüvitis sõitudeks Brüsselisse ja Strasbourgi (ning muudesse ELi sihtkohtadesse) on kaotatud.

* Parlamendiliikmed peavad sageli reisima väljapoole oma liikmesriiki muude kohustuste täitmiseks, mille eesmärk ei ole ametlikud kohtumised (näiteks osalemine konverentsil või töövisiit raportööri ülesannete täitmise raames). Sellistel juhtudel võivad parlamendiliikmed saada kindlasummalist iga-aastast sõiduraha sõidu-, majutus- ja muude kulutuste katmiseks. Hüvitis makstakse välja lennu- või rongipileti tegeliku hinna alusel asjaomaste reisidokumentide ja nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel. 2010. aastal on maksimaalseks hüvitiseks määratud 4148 eurot.

* 4202 euro eest kuus võib parlamendiliige katta kulutusi valimisriigis, kasutades üldkulude hüvitist näiteks parlamendiliikme büroo ülalpidamiseks, telefoni- ja postikulude eest tasumiseks ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.

* Igal parlamendiliikmel on õigus endale 19 364 euro eest kuus assistente palgata. Näiteks Kristiina Ojulandil on neli, Tunne Kelamil kaks assistenti. Kuni veerandi sellest summast võib kasutada parlamendiliikme valitud teenuseosutajate teenustele, näiteks konkreetsel teemal ekspertuuringu tellimisele. Üldjuhul ei tohi parlamendiliikmete kaastöötajate hulka enam kuuluda lähisugulased, üleminekuperiood kehtib nende suhtes, kes võeti tööle eelmisel ametiajal.

Andmed: Euroopa Parlamendi veebikülg www.europarl.europa.eu