Hanno Pevkur: Suhtumine pagulastesse on meie endi teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanno Pevkur.
Hanno Pevkur. Foto: PP

Vaieldamatult on Euroopa ühine pagulaspoliitika enim kirgi ja vaidlusi tekitanud teema alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Iseenesest on see hea ja märk sellest, et otsuseid ei tehta inimeste seljataga, vaid kogu protsess ja selle ümber toimuv arutelu on avalik. Arutelus vajab selgitamist mõni küsimus, millele püüan selles artiklis täpsemalt vastata.

Hiljuti Brüsselis toimunud Euroopa ülemkogul jõuti järeldusele, et riigid võtavad pagulasi vastu vabatahtlikkuse alusel. Meie oleme öelnud, et Eesti eelistus oleks vastu võtta pagulasi kooskõlas riigi rahvaarvu ja majanduse võimekusega, mis teeks meie osaks kuni 200 rahvusvahelist kaitset vajavat sõjapõgenikku kahe aasta jooksul.

Need on inimesed, kes tõepoolest vajavad kaitset, sest olukord nende koduriigis ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda. Kui kõrvutame võimalikku kahtsadat pagulast sellega, et igal aastal asub Eestisse lühemaks või pikemaks ajaks elama üle 6000 välismaalase, tundub meie pakutud panus sõjapõgenike ja teiste pagulaste abistamiseks mõistlik ning on sellises mahus, millega oleme suutelised toime tulema.

Märksõnad

Tagasi üles