Raekojas kõlas õnnestunud vokaalkava

, laulja ja vokaalpedagoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu raekoda.
Pärnu raekoda. Foto: Henn Soodla

Saksamaa taasühinemise aastapäeval, 3. oktoobril võis Pärnu kontserdipublik võtta ette mõttereisi eelmise sajandi alguse Berliini ning nautida Pärnu raekojas kõrgetasemelist vokaalkava Arnold Schönbergi ja Richard Straussi loomingust, esitajateks tenor Roland Liiv ja pianist Dmitri Pavlov.

Roland Liiv on kauaaegne Estonia ja Vanemuise ooperiteatri külalissolist ning pälvis 2003. aastal Eesti teatri muusikalavastuste aastaauhinna Maxi rolli eest Carl Maria von Weberi ooperis „Nõidkütt” Estonia teatri produktsioonis. Praegu töötab ta Soome rahvusooperis kooriartistina ja esineb Soomes oratooriumisolistina.

Pärnakatele on Liiv tuttav juba ammu. Ta on nii solisti kui koorilauljana osalenud kõigis “Promfesti” raames Endla teatris etendunud lavastustes alates festivali algusest 2003. aastal. 2009. aasta suvel laulis ta Pärnu ooperi armustseenides Pärnu Vanalinna õuel.

Eesti tenori ansamblipartner pianist Dmitri Pavlov läks pärast Peterburi konservatooriumi kiitusega lõpetamist õppima ühte maailma hinnatumasse muusikakõrgkooli, Sibeliuse akadeemiasse Helsingis. Soome rahvusooperis töötav Pavlov esines Pärnus esimest korda.

Kava oli esitatud veenval vokaalsel ja pianistlikul tasemel. Arnold Schönbergi kabareelaulud “Brettl-Lieder” kõlasid selgete karakterpaladena, kus solisti väga hea saksa keele diktsioon ning pianisti vaieldamatu tehniline üleolek moodustasid suurepärase ansambli.

Richard Straussi vokaaltsükli “Krämerspiegel” ettekanne, mis Eesti laulja esitatuna kõlas esimest korda, oli detailirohke, terviklik ja pika mõttekaarega. Teos sisaldab palju nii tekstilisi kui muusikalisi allusioone, lausa otseseid tsitaate ning põnevaid tekstuuri- ja harmooniakäänakuid, mille veel reljeefsem esiletoomine tuleks esitusele kasuks.

Vajadusel võiks laulude tempo olla isegi aeglasem, et praeguse veidi kiirustava üldmulje asemel hakkaks domineerima laulude satiirilise sisuga enam sobiv täpne kaalutletus.

Veidi probleemsena tundus raekoja saali akustika, mis lava tagaseinas olnud vaiba eemaldamisega on kaotanud oma suurepärase ümaruse. Pärnu linnavalitsus ja kontserdikorraldajad peaksid ühiselt mõtlema heli imavate materjalide kasutamisele, et pehmendada saali praegu liiga teravat ja kiledat kõlapilti.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles