26 noort mittetulundussektorist

Siret Mägi. Foto: PP

“Kodanikuühiskonna” mõiste otsimist õpiku lõpus olevast “Sõnaseletusest” ei pea õpilased vajalikuks, sest enamik on kindlad oma teadmistes ülalnimetatud sõna tähendusest.

Mõistame, et kodanikud on meid ümbritsevad kodakondsusega inimesed, ja ühiskond defineerib meid oma materiaalsete ja inimlike väärtustega. Kuid kas sellest piisab, mõistmaks mittetulundusühingute põhimõtet ja tähtsust?

Aasta aega tagasi uskus enamik meistki (Pärnu Hansagümnaasiumi praeguse 12.a õpilastest), et oleme küllaldaselt informeeritud. Kuid tänavu, kui valmistume gümnaasiumi lõpetama, tunneme endas tunduvalt suuremat teadmistejanu ühiskonna ja selle toimimise suhtes.

Leidsime, et kõige mõistlikum on alustada iseendist koos julgete mõtteavaldustega. Ümarlaua moodi istungi peamine eesmärk oli välja selgitada, kes või mis on kodanikuühiskonna põhitegijad.

Kolmandast sektorist hõlmavad suure osa ametiühingud, mille eesmärk on ühiste sihtideni jõuda, eriti ametialaste probleemide lahendamisel. Kõige südamelähedasem tundub Eesti üliõpilaste liit, mis paljudele paistab huvitav ootusärevusest järgmisel aastal nende aktiivsete noortega kampa lüüa. Arvame, et just noorte hääl on primaarne, kui arutatakse õppekavade korraldamist.

Suurima üllatuse on valmistanud aga korteri- ja suvilaühistud, nimelt see, et peale üürikogumise ja naabrivalve korraldatakse väga hubaseid talguid ja teeõhtuid, kus tõesti tegeldakse majaelanike meelerahu huvides piirkonna heaolu edendamisega.

Kodanikuühiskonna mitmekesisust ilmestab ka see, et klassikaaslaste omast kogemusest selgub, et usuühingusse kuuluja ei peagi olema friik ega usuhull, kes enda seisukohti teistelegi peale surub. Tänu sügavamale teadlikkusele jõudsime eelarvamustest ”müts maha” staadiumisse, et hinnata moraalsete tõekspidamiste kaitsmist ja huvihariduse pakkumist.

Ülihaaravate arutluste käigus jõudsime mõttele, et kodanikuühiskonna heaolu ja kultuurilisus algab meist endast. Kõik oleme kirjutamata reeglitega kohustatud andma oma panuse ühiskonda aktiivse tegevuse kaudu, tegeleme kas hariduse omandamise, kirikulaulude laulmisega või käime vabatahtlikuna abiks näiteks koerte varjupaigas ja talgutel.