Täiskasvanud õppija nädala kampaania raames kuulutati tänavuseks Pärnumaa aasta koolitajaks Pärnu Päikesejänku lasteaia peretöö koordineerija, õppealajuhataja Maret Põlluste ja aasta koolitussõbralikemaks organisatsiooniks lasteaed Päikesejänku.
Päikesejänku stiil on avatus ja koolituslembus
14. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppealajuhataja Põlluste on vedanud aastaid lasteaia sisekoolitusi, teinud perekooli ja tutvustanud oma kogemusi nii Pärnumaal kui mujal Eestis.
Põlluste pole otseselt koolitamist kunagi õppinud, see on tal veres. Koolitamine on samal ajal õppimine ning nõustaminegi on tegelikult koolitamine, leiab ta. “Maret on õpetajate õpetaja,” kommenteerivad Päikesejänku mudilased.
“Ma ei räägi teoreetilisi teadmisi, vaid üldistan meie lasteaia häid kogemusi,” lausub pedagoog, kes lasteaias töötanud 40 aastat ja õppealajuhataja tööd teinud 26 aastat.
Aktiivse koolitajana on Põlluste tegutsenud viimased 16 aastat. Igal aastal on Maret Põlluste juhendada kümneid koolitusi. “Meie lasteaed on pidanud kõige tähtsamaks koolitamist, sest näeme selles kõige suuremat kasutegurit. Õpetame tubliks lapsevanemaks saamise oskusi, lapse arengu toetamist, koostööd kodu ja lasteaia vahel,” selgitab ta.
Koolitama hakkas Põlluste siis, kui nõukogudeaegne „punane” programm lasteaeda enam ei sobinud. Pärnu lasteaednike töörühmaga kohandati see sobivaks, mida siis sai tutvustama asuda.
1994. aastal alustas Päikesejänku lapsekesksust taotleva “Hea alguse” programmi ja peagi mudellasteaiana selle tutvustamist kolleegidele. Eriti huvitas ülejäänud lasteaedu, kuidas kaasata töösse lapsevanemaid. Põlluste leiab, et Eesti lasteaiaõpetajad on saanud väga hea hariduse. Täienduskoolitustelt ootavad nad rohkem praktilisi näpunäiteid.
Igal ajal on kasvatuses oma kuum teema, räägib Põlluste. Praegu on selleks väärtuskasvatus. Arutletakse selle üle, et väärtusi küll teatakse, aga millegipärast need ei toimi või ei osata neid toimima panna. Iga konflikti taga peitub väärtuste konflikt. Väärtussüsteem lasteaias ja kodus võib olla erinev ning esmalt püütakse Päikesejänkus koostöös lapsevanematega selgusele jõuda, milliseid väärtusi lastele edastada, näiteks hoolivus, viisakus, sõbralikkus, armastus, austus, aga ka aeg, sport, töökus.
Väärtuste juurutamisel mängitakse lasteaias situatsioonimänge, käiakse külas, esinetakse vastastikku. Väärtused on igapäevaelu, õppe- ja kasvatustöö kindel osa.
Kas meie ühiskond on muutunud aastatega lapsesõbralikumaks? “See protsess kestab,” märgib Põlluste. “Kuigi paljudes õppeasutustes räägitakse lapsest lähtumisest, siis tegelikkuses domineerib ikka pedagoog. Mulle siiski tundub, et jää on murdumas. Lasteaiad on lapsekeskse mõtteviisi poolest koolidest ette jõudnud ja edumeelsemad. Sellepärast on paljudel lastel põhikoolis raskusi. Koolisüsteem on konservatiivsem.”
Päikesejänku lasteaia direktor Sirje Vaikjärv tõdeb, et koolitamine on Päikesejänkus olnud aastatepikkune traditsioon.
Mudellasteaiaks olemine tähendab avatust ja seda, et iga kuu, vahel iga nädal astub uksest sisse mõni seltskond, kes tahab vaadata, kuidas mudilaste päev tegelikkuses välja näeb.
“Me võtame väga palju külalisi vastu. Päikesejänkus tehakse pidevalt koolituspäevi. See on meie maja stiil. Hiljuti korraldasime koostöös Tartu ülikooli eetikakeskusega üleriigilise väärtusteteemalise koolituspäeva, kus koolitajateks olid meie asutuse töötajad. Reedel saabub Lääne-Virumaalt bussitäis lasteaedade direktoreid ja õpetajaid. Novembri alguses tulevad koolitusele Tallinna pedagoogilise seminari üliõpilased. Teisipäeval oli majas memme-taadi päev, kus vanaemad-vanaisad oli õpetajate rollis väga erinevates tegevustes,” loetleb Vaikjärv.
Päikesejänku kuulutati mullu Eestis väärtuskasvatuse lasteaiaks number üks, et tunnustada seal tehtud tööd. Väärtuste toimima panekuks on sealsed õpetajad välja kujundanud oma metoodika.