Naastrehvid sobivad maal ja lamellid linnas sõitmiseks

Kui mõnel autoomanikul on kindel soov rahanumbreid kokku hoida, tasub talverehvid valida taastatud rehvide seast, soovitas Kummicentrumi hulgimüügijuht Hando Tomson. Foto: Urmas Luik

Kohe jõuab kätte aeg, kui sõidukid tahavad alla talverehve, autoomanikud aga murravad pead, kas valida naast- või lamellrehvid.

Levinud arvamuse järgi peaksid need, kes elavad maal, kus on valdavalt kruusateed, mis lumelükkamise tõttu pidevalt kiilasjääga kaetud, ja sahk tuleb siis, kui inimestel hommikused sõidud juba tehtud, autole alla panema naastrehvid. Korralikult lumest lahti lükatud linnatänavatel vurajatele sobivad lamellid.

Sama arvamust toetas maanteeameti nõunik Villu Vane. “Maanteeamet soovitab rehvivaliku tegemisel lähtuda sellest, millistel teedel põhiliselt liigutakse,” sõnas ta. “Kui kõrval- ja tugimaanteid eriti ei kasutata, võiks eelistada lamellrehve, sest põhimaanteedel ja tänavatel suudavad talihoolde tegijad kiilasjää teket vältida. Kui aga sõidetakse kõrval- ja tugimaanteedel, võiks lumerikkal talvel eelistada naastrehve.”

Naast on jääl hea

Pärnus tegutseva Master AS Kummicentrumi hulgimüügijuht Hando Tomson tõdes, et aastaid visalt levinud jutud naastrehvide peatsest keelamisest on suurendanud lamellieelistajate hulka, kuigi meie põhjamaises kliimas on naastud igati õigustatud. “Kuna talved on meil erinevad, sõltub valik tegelikult autoomaniku maitsest,” nentis ta.

Mõlemal rehvitüübil on kaupmehe jutu järgi oma plussid ja mõlemaga võib valede sõiduvõtetega teelt libiseda. “Mõlema rehviga tuleb sõita ikkagi, ohutunne kuklas, ja isegi naastudega ei tohi hulljulgeks minna,” rõhutas Tomson. “Naela eelis tuleb välja eelkõige kiilasjääl. Kui tänavad pole hästi hooldatud, tasub linnaski naastud alla panna.”

Vane selgitas, et kuigi eri rehvitüüpide haardetegur sõltub teeoludest, tuleks talvel mõlema tüübi puhul arvestada ootamatu libisemisega, mida suvistes tingimustes üldjuhul ette ei tule. “Igal juhul tuleb pidada meeles, et talvised sõiduolud nõuavad kõrgendatud valmisolekut ootamatusteks, sõltumata sellest, milliseid rehve te kasutate,” toonitas ta.

Õige aeg autole talverehvid alla panna on Vane jutu järgi siis, kui teepinna keskmine temperatuur läheneb tasemele, mis hommiku- ja õhtutundidel võib põhjustada libeduse teket. Seega juba praegu.

Tomson soovitas talverehvide allapanekuga pigem kiirustada. Ühest küljest saab nõnda vältida järjekordi, mis esimese lörtsi sadades alati rehvitöökodades tekivad, teisalt tagada nii enda kui pereliikmete ohutuse: muudavad ju märg asfalt, must jää ja isegi langenud puulehed teed libedaks.

“Kui suverehv on kulunud juba üsna viimase peale, tasub oktoobris kindlasti talverehv autole alla panna,” kinnitas Tomson.

Kui raha napib, mõtleb autoomanik rehvivalikul sellelegi, et need võimalikult kaua vastu peaksid.

Mis kestab kauem?

“Kaua peab rehv vastu, kui see on tehtud jäigast segust, aga siis kannatab turvalisus,” hoiatas Tomson. “Meie oludes kestab rehv keskmiselt kolm talve. Tipptasemel lamell, mis valmistatud väga pehmest segust, ei pruugi kolmandat talve vastu pidada.”

Uutel rehvidel on mustrisügavus üheksa kuni 11 millimeetrit ja seadus lubab sõita, kui sügavust on kolm millimeetrit. Samal ajal eeldab turvalisus, et mustrisügavus oleks vähemalt viis millimeetrit. “3,5 ja neljaga läheb veel tehnoülevaatuselt läbi ja politsei ei tee trahvi, kuid turvaline ei ole selle rehviga küll enam sõita,” märkis Tomson. “Kolme millimeetri nõue on ajale jalgu jäänud.”

Uus või kasutatud

Majandussurutis sunnib paljusid inimesi kokku hoidma ja vaatama kasutatud rehvide suunas.

Tomson rääkis, et pruugitud rehve tuuakse meile enamasti Saksamaalt ja Soomest. “Miks need seal ära visatakse? Ju ikka midagi viga. Garantiid neile üldjuhul ei anta,” kõneles ta. “Kui ikkagi otsustate kasutatud rehvid osta, tasub valik teha Põhjamaades valmistatute vahel.”

Raha kokkuhoidmiseks võiks Tomsoni soovitusel osta hoopis taastatud rehvid, kuid nendegi puhul tasub jälgida, et need oleks valmistud põhjamaale sobivast pehmest segust. “Meile tuuakse sisse näiteks Itaalias taastatud rehve, aga Lõuna-Euroopas sobivad mustrid pole meie talvega parimad,” ütles ta.

Kui uus rehv peab vastu umbes kolm talve, siis niisama pikk on ka taastatud rehvi eluiga, maksab see aga uuest kaks või kolm korda vähem.

Aasta läbi sama rehviga

Mugavust taga ajavate inimeste silmis on lamelli pluss, et sellega ei tule iga poole aasta tagant rehvivahetustöökojas aega ega raha kulutamas käia.

“Jah, lamelliga võib aasta läbi sõita, aga peab arvestama, et suvel kulub see kiiremini ja sõidumugavus jääb suverehvile kindlalt alla, näiteks kiire pidurdamise korral,” selgitas Tomson. “Suveks alla jäetav lamellrehv on kompromiss, mis sobib, kui vähe sõita vaja. Rehvi, mis ühtviisi hästi kõlbab suveks, sügiseks ja talveks, pole veel välja töötatud.”

Praegu leiab soodsa hinnaga talverehve isegi supermarketitest ja ehituspoodidest. Enne sealt ostmist soovitas Tomson kaaluda, kas probleemide tekkimisel saaks inimene kiiresti abi. “Rehvitöökojas lahendatakse tavaliselt mure kohe ja inimene ei pea nädalaid ekspertiisi tulemust ega lahendust ootama,” sõnas ta.

Suverehve on kõige mõistlikum ületalve hoida niiskes ja pimedas keldris. Kindlasti tuleb rehvid eemal hoida päikesepaistest.