Werther – õnnelik enne mõistmist ja pärast aru kaotamist

Sander Rebase Werther ja Fatme Helge Leevaldi Lotte ning teised lavastuses mängivad noored näitlejad on väga eneseküllased ja hästi füüsilised. Mõisapark pakub loole väärika ja kauni tausta. Foto: Mats Õun

Üle mitme aasta on Endla teater suvelavastusega majast ja linnast väljas: Halinga vallas kaunis Kaelase mõisapargis mängitakse sel suvel “Wertherit”, mille loomise tung ja torm pani noored näitlejad läbi vee ja rännakute ning eneseületuste loo jaoks vajalikku vibe’i saavutama.

Lavastus on Johann Wolfgang von Goethe 25aastaselt kirjutatud kiriromaani „Noore Wertheri kannatused“ dramatiseering, väidetavalt esimene sõnalavastusena (dramatiseerija Triinu Ojalo). Kohe suure loetavuse saavutanud intiimset pihtimusromaani nimetatakse Euroopa vararomantismi manifestiks, mis kajas vastu tuhandete noorte südameist.

Lavastus „Werther“ algas aga enne, kui lugu vaatajate ette toodi: esietendusele eelnesid taliujumise ja jalgsimatka aktsioonid, eneseületused Rannametsa luitejooksul.