Juhtkiri: Kust tuleb piim ja kust muna?

Pärnu Postimees. Foto: PP

Nüüdisaegsete linnade esiletõusmisest saati levib olmehuumor selle kohta, et linnainimese arvates tulevad piim ja munad poest, lammas on lihtsalt üks sort puudleid ja kohupiima tehakse korpidest. See illustreerib seda, et urbaniseerunud elanikud on kaotanud sideme maakandiga ega kujuta ettegi, milline tootmisahel seisab lehma ja poepiima vahel.

Arvatavasti ei ole see asi Eestis nii hull, kui naljadest välja võib lugeda, sest omal moel on maalähedus viimastel aastatel järjest populaarsemaks ja trendikamaks muutunud.

Kala-, lamba-, hapukurgi-, küüslaugu-, võilille- ja sibulafestival toovad huvilistest linlasi maapaikadesse sadades, isegi tuhandetes. Maalaadad ja külapeod on muutunud massiüritusteks. Ökopoed ja otse tootjalt tarbijale süsteem püüavad vaheetappe vähendada ja värsket kraami propageerida. Eesti kaunima lehma valimist vahendavad meediakanalid palju suurema huviga kui missivõistlusi.