Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
/nginx/o/2010/09/22/437001t1hafb2.jpg)
Üha vananev rahvastik, väljaränne ja tegelik pensionile mineku vanus seavad Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimärgi alla. Pensionisüsteemi üks muredest on demograafiline olukord – inimeste eluiga pikeneb, kuid sündide arv teeb vähikäiku. 2014. aastal oli pensionäre 412 000, mis on kümnendiku jagu rohkem kui kümme aastat tagasi. Selline olukord paneb üha suurema koorma tööealistele inimestele, kelle arv pidevalt väheneb.
Kui arvestada, et praeguse kolmesambalise pensionisüsteemi juures ei pea tööealised elanikud üleval mitte ainult praegusi pensionäre, vaid koguvad paralleelselt pensioniraha enda teise ja valikuliselt ka kolmandasse sambasse, on see väga suur finantsiline koormus praegusele tööealisele elanikkonnale. Lisades siia sündimuse vähenemise ja elanikkonna vananemise tulevikuski, kasvab koormus edaspidi veel.