/nginx/o/2009/04/09/161364t1he86f.jpg)
Ühe käega müüb Eesti riik sooja õhku (AAU ühikuid) ja saadud raha investeerib taastuvenergia projektidesse. See toob muu hulgas kaasa metsamaterjali kasutamise kasvu ehk nõudlus suureneb.
Riik aitab metsaomanikke kahel käel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise käega plaanib riik muuta maksuseadust, et erametsaomanik leiaks senisest lihtsamini tee oma majandamist vajavasse metsa ja kasvataks metsamaterjali pakkumist turul.
AAUde müügist saadud raha investeeritakse põhiliselt energia säästmise ja katlamajade taastuvatele kütustele üleviimise projektidesse. Eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandate riikide kütustest ja tõsta kohaliku tooraine kasutamist. Viimasena mainitu toob omakorda kaasa suurema tööhõive, odavama toasooja ja maksuraha laekub meie riigi eelarvesse.
Metsanduse arengukava (2001-2010) kohaselt on optimaalne raiemaht Eesti metsades 12 miljonit tihumeetrit aastas. Reaalselt on aga 2004. aastast keskmiselt raiutud ainult 6,2 miljonit tihumeetrit aastas.
35 protsenti Eesti metsadest kuulub füüsilistest isikutest eraomanikele, kaheksa protsenti juriidilistele isikutele ja 40 protsenti riigile ning 17 protsenti on riigile kuuluvad, aga veel reformimata metsamaad. Viimati nimetatud metsad lähevad kas oksjoni kaudu müüki või jäävad riigile ehk antakse üle riigimetsa majandamise keskusele.
Isiklikel kohtumistel metsaomanikega metsatööstuse liidu korraldatud teabepäevadel Räpinas, Mäos, Pärnus ja Rakveres sain hulgaliselt kinnitust, et lahendamist vajavaid probleeme jagub.
Metsaomanikud tunnistavad, et nende mets on majandamata, sest nad ei soovi maksta tulumaksu kogu käibe pealt, vaid ainult tulult.
Rahandusministeeriumis valminud seadusemuudatus lõpetab erametsaomaniku suhtes ebaõiglase olukorra. Füüsilisest isikust metsaomanik saab õiguse tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsamajandamise kulusid müügitulust maha arvata. Selleks lükatakse müügitulu maksustamist kolm aastat edasi.
Metsast saadava tulu maksustamisel tuleb arvestada metsanduse eripära. Väikeomanikule on metsamaterjali müük tihtipeale ühe korra tegevus.
Mets on pikka aega kasvanud ja pärast tulu teenimist tuleb seda jälle kaua kasvatada, enne kui tulu saab. Väikeomanik ei tohi sattuda metsast teenitud tulu maksustamisel suuromanikuga võrreldes ebasoodsamasse seisu ega maksta ebaõiglaselt palju raha ära.
Praegu on metsa uuendamisega seotud tõendatud kulusid võimalik arvestada kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kuludena kas samal aastal või järgmistel maksustamisperioodidel.
Samal ajal pole looduslikult otstarbekas raiutud metsa asemele kohe esimesel aastal uut istutada. Metsaseaduski nõuab, et pärast raiet tuleb kahel järgneval aastal metsa uuendada sihiga, et hiljemalt viie aasta pärast oleks mets uuenenud.
Seadusemuudatuse jõustumisel saavad erametsaomanikud metsast tulu teenimisel kõigepealt maha arvata metsa varumise ja uuendamise kulud (uue metsa istutamisel), alles seejärel peab kätte jäänud tulu pealt tulumaksu maksma.
Erametsaomanik võib rahuliku südamega asuda majandama oma raieküpset metsa.