Päeva-kahega teeb Läänemaale mõnusa tiiru peale

Haapsalu piiskopilinnuses oli sel suvel turistide seas ülipopulaarne linnuse saalis avatud Bonifatiuse alkeemialabor. Foto: Tiit Mõtus

Kahe päevaga jõuab teha värskendava tiiru Läänemaal ning avastada värviliste sügislehtede sajus kodumaakonna ja lääneranniku nurkade võlu.

Suvised aktiivsed tegevused praegu ei kõlba, seevastu on täiesti õige aeg süüvida hingedekuu tulekul endasse ja ette võtta kerge jalgsimatk, vedelda mõnes spaas või anduda teraapilisele loomingulisele tegevusele.

Ajakirjanike seltskonna lühireisi esimene peatuspaik on 36 kilomeetrit Tallinnast Haapsalu suunas Laitses mõisa maakividest hobusetall, kuhu on kodu ja külalistemaja rajanud tuntud skulptor Tauno Kangro. Mees võtab külalisi väraval vastu töörõivais ja maamehelikult välja sirutatud terekäega, meenutades nahkpõlles seppa või viikingit.

Graniitvilla ümber laiub 16 suure graniitkujuga aed – majaperemehe kätetöö. Rustikaalse hoone fuajee meenutab keskaegset rüütlimõisa ja viib mõttele, et küllap on Kangro üks edukamaid Eesti kunstnikke, vaatamata kisale ja kärale, mis tema loomingut on saatnud.

Kaks tundi skulptorina

Rohmakate laepalkide all maakivist hiigelahju ees ootab mitmemeetrine kõrgete leentoolidega laud, millel põlevad küünlad. Muusikutepaar häälestab pille ja kõigil palutakse kohad sisse võtta, põlled ette siduda ning kunstnikuks hakata.

“Teil kõigil tuleb see välja paremini, kui arvata oskate,” lausub skulptorist majaperemees ja kutsub lambanahkadega kaetud poodiumile modelli. Estonia teatri noor akrobaat Vahur koorib end porgandpaljaks ja asub asjatundlikult eri poose näitama, püsides ühes asendis ligemale kümme sekundit. Keha on mõnes ametis otsene töövahend ja kehaomanikul tuleb vallata selle esitlemise kunsti täiuslikult. Kangro asub jüngreid varmalt õpetama, nimetades meid kohe sõbralikult kolleegideks ja kaasteelisteks.

Alustuseks painutame traadist raami, kinnitame selle puidust alusele ja hakkame sinna musta plastiliini mätsima. Sobiva poosi peab igaüks ise valima.

Kangro jutustab, et modelleerimiskursused on populaarsed nagu tänavu suvel graniitvillas korraldatud suvekontserdidki. Samal ajal kujuriga valmivad “kolleegide” taiesed.

Modell Vahur uurib poodiumilt osavõtlikult taidureid ja kordab iga kujutatud asendit eest-, tagant- ja küljevaates. Tegijad on süvenenud anatoomilistesse detailidesse ja unustanud kogu maailma. Mis ongi skulptuuriteraapia üks eesmärke. Täielik väljalülitus elust ja ilmast.

Hetke pärast tuletab Kangro meelde, et taiese puhul võib viimistlus asja sootuks rikkuda, seega on aeg lõpetada. Ta laseb tööd autovärviga üle ja need mõjuvad nagu pronksist imeteosed.

Skulptor kiidab ükshaaval iga autori omapära ja tugevusi, paneb tööle hinde ning allkirja. Kõik lõkerdavad nagu väiksed lapsed ja on üdini rahul.

Järgmine peatuskoht on Roosta puhkeküla, kus suviti käiakse surfilaagrites ja aastaselegi lapsele kalipso selga tõmmatakse ja ta surfama pannakse. Sügisel on Roosta pigem seminari- ja peopaik, mille tõmbenumbriks seikluspark. Pargis algas talvehooaeg, mis tähendab, et maini on rajad avatud tellimisel.

Seikluspark on kolmerajaline: on meetrikõrgune lasterada, keskmise raskusega rada nelja-viie meetri kõrgusel ning kõige julgematele mõeldud tee kaheksa kuni kümne meetri kõrgusel. Elevust pakub 60meetrine köistee.

Tükike lapsepõlve

Haapsalus meelitab jätkuvalt külastajaid Iloni Imedemaa. Juhataja Liina Valdmann kõneleb, et tegevus ja programmid on paremini paigas kui eelmistel aastatel. Lisandunud on Sammeli kuut, mikroskoopiline Pöialpoiste tuba ja lugemistuba.

Iloni Imedemaa teeb eriliseks, et seal valitseb lapsepõlve idüll - mõnus vaikus ja rahu. Loominguline õhkkond. Lapsevanem leiab siit tükikese oma lapsepõlve, lapsed sisenevad rahulikku maailma, kus puuduvad lärm ja melu, vilkuvad ekraanid ning karjuvad värvitoonid.

Imedemaal valitseb raamatute maailmale omane atmosfäär, mis tekitab lugemisisu. See pole atraktsioonide park, pigem koht kogu perele, et midagi uut õppida. Tullakse beebide, mudilaste ja koolijütsidega. Lapsed veedavad Imedemaal kaks tundi. Imedemaa hoone ise on huvitav selle poolest, et kuulus Büllide perekonnale, mille nooruke võsu Hedwig sai kuulsaks hoopis kaugemal. See Haapsalus kasvanud naine läks noorelt Indiasse misjonäriks ja sai hakkama kangelasteoga: ta pühendas oma elu armeenlaste päästmisele Türgi genotsiidist Lähis-Ida maades. Talle püstitati sel puhul Damaskuses isegi mälestusmärk.

Järgnevalt uudistame Haapsalu promenaadi, kus külma tuulega jalutada on niisama ebameeldiv nagu Pärnu rannas. Värskendav on püüdlus taasluua igal sammul linnakesele omast kuurordiatmosfääri ja maalilist ümbrust. Luigedki paistavad seda nautivat.

Veepiiril ja vees

Ja kui veepiiril ulatub silma plastmassist jääkaru, millest mõnesaja meetri kaugusel on modernne taies, mis pühendatud hukkunud lindudele, siis tundub, et maailmas valitseb tasakaal.

On midagi lapsemeelsetele, midagi abstraktse mõtte toetajatele ja ülejäänud võivad minna istuma helilooja Pjotr Tšaikovski pingile, vajutada nuppu ja kuulata tema muusikat.

Tegelikkus on selline, et Tšaikovski võis luikesid küll vaadata, aga puhkus ei inspireerinud teda tagasi tulema. Legendid aitavad elada.

Moodsa kunsti standardite valgusel võib Tauno Kangro kavandatavat Kalevipoja kuju lihtsameelseks ja primitiivseks nimetada, kunstniku poliitilisi vaateid kiruda, aga rahvale see paganlik ja romantiline kuju ilmselt meeldiks. Nii nagu nostalgiline valge jääkaru puhkajatele.

Midagi üllatavat leiab ka Haapsalu piiskopilinnusest läbi tuisates. Nimelt oli sel suvel turistide seas ülipopulaarne linnuse saalis avatud alkeemialabor.

Nõiateema läheb noortelegi peale tänu Harry Potteri Sigatüüka nõidumiskooli õpilaste seiklustele. Pole ka ime, sest kui tänapäeval on au sees muundamine ja kloonimine, siis keskaegseid keemikuid huvitasid üle kõige katseklaasis tehisinimese ehk Homunkuluse loomine ning tehiskulla valmistamine.

Seintel on joonised, kuidas valmistada õnneõli ja ravida inimesi. Bonifatius olnud alkeemik, kõrgema aiakunsti rohu- ja spagüüriliste teaduste meister, kes oma elu vältel ravis rohkesti katkuhaigeid ja suri lõpuks sellesse tõppe ka ise. Labori mõtles välja leidurgeenius Aare Baumer. Baumeri ehitatud Da Vinci lennumasinat saab linnuse varjus samuti uurida.

Päikeseloojangut on Haapsalus jahedal ajal väga kaunis jälgida Fra Mare spaas sauna- ja veemõnusid nautides. Spaa oma kuue erineva saunaga on mõeldud eeskätt lasteta seltskonnale, sest atraktsioone sealt ei leia.

Fra Mare juhatuse liige Maret Sukles märgib, et spaa on täitunud väga hästi. Põhikülalised on soomlased, suvel käisid taanlased ja sakslased, keda huvitab meie muda.

Tõusul on Venemaa kodanike huvi. “Oleme selle nimel kõvasti pingutanud. Eesti spaade liit tegi suuri kampaaniaid Peterburis ja Moskvas ning tulemused on käes,” selgitab Sukles. “Rõõmu teeb, et kolmandik spaa külastajatest on eestlased.”

Romantiline rannatee

Haapsalu poolt Pärnu peale keerates jõuame peagi Tõstamaad ja Pärnut ühendavale teelõigule, mida vahelduse mõttes võiks hakata kutsuma hoopis romantiliseks rannateeks.

Tegu on rannaäärsete turismiedendajate ideega, mille kohaselt igaüks neist on valmis pakkuma välja midagi ekstra romantilist. Alustades näiteks südamekujulistest pannkookidest.

Pootsi vaibakoja perenaise Ruth Mäe käe all saab kududa kolmel teljel vaipa. Kaltsunööri on nii palju, kui kulub ja kõigis vikerkaare värvides.

Vaibakoda reklaamitud eriti pole. Seal tehakse tellimustööd, aga iga soovija võib tulla ka ise. Vaibakudumine on närve rahustav tegevus, kudumisteraapia, mida nautivat väga ka mehed.

Mäe võtab nädalavahetusel vastu linlasi, kes tahavad nädalavahetusega oma koju vaiba teha. See sobib hästi sõbrannadele, sest pakkuda on külaliskorter, mõnus vaikne keskkond. Professionaal teeb meeter vaipa tunnis, algajal läheb pisut kauem.

Pootsist on kiviga visata Maria talu, kus uued külalistemajad turistidele linnamugavusi tõotavad.

Romantilise rannatee üllatus on talus samuti: pikka kasvu saunamees, kes kliendi keha professionaalse massööri ja vihtlejana talusaunas kuumaks kütab.

Kui Pärnu maakonna keskus vahele jätta, sest selle uudispaikadega on iga pärnakas juba ise tutvust teinud, tasub keerata autonina Häädemeeste poole ja jätkata romantilise rannatee vaimus.

Tee peale jäävad Jõulumäe tervisekeskus, kus veedame mõnusa tunni vabas õhus disk-golfi mängides, ja Tolkuse raba, kus räätsadega ja laudteel matkata saab.

Tolkuse raba on selle poolest tore, et see on servapidi suure maantee ääres ja äsja uuendatud laudtee on nii lai, et sinna pääseb ratastooliga.

Firma Seikle Vabaks matkajuht Argo Linnamäe tõdeb, et sel hooajal on õpilaste seas ootamatult populaarseks muutunud igasugused loodusmatkad: jalgsi, räätsade, kajaki ja süstaga, aga ka GPS-seiklused.