Eestit peetakse üsna turvaliseks riigiks ja seetõttu on loomulik pakkuda kaitset neile, kelle elu oma kodumaal on ohus. Vaevalt keegi sellele põhimõttele väga vastu vaidleb, pigem on paljude meie inimeste mure aluseks positiivse kogemuse puudus. Pole kindlust, et märtsikuus riiki juhtima valitud poliitikud ja valitsus pagulaste vastuvõtu korraldamisega rahuldaval viisil hakkama saavad.
Seevastu on piisavalt näiteid, mis rahvajuhtide asjatundlikkuse kahtluse alla seavad. Väite selgituseks olgu alljärgnev kommentaar.
Kasupere vs. asenduskodu