Nohuse lapsega võib haiguslehe võtta naaber

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa andmeil ollakse praegu varasemate aastatega võrreldes küll harvem haiguslehel, kuid 14 päeva asemel nüüd keskmiselt viis päeva kauem.
Haigekassa andmeil ollakse praegu varasemate aastatega võrreldes küll harvem haiguslehel, kuid 14 päeva asemel nüüd keskmiselt viis päeva kauem. Foto: Sille Annuk / Postimees

Vihmane ja pime aeg kimbutab haigustega nii töölkäijaid kui lapsi. Mida teha, kui vanem ei saa nohuse lapsega koju jääda või pikalt tööta olnud inimene peagi pärast tööleidmist haigeks jääb?

Mullu juulist muutunud haigushüvitiste maksmise korra järgi peab haigestudes kolm esimest päeva kodus rahata põdema, neljandast kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja alates üheksandast haigekassa.

Selle muutuse eel peljati, et kerge tõvega inimene enam koju ei jää ja kui ta lõpuks haiguslehe võtab, on haigus juba nii tõsine, et vajab pikemat põdemist.

Haigekassa andmed näitavad nüüd, et haiguslehtede arv on möödunud aastaga võrreldes vähenenud, kuid kasvanud on haiguslehe keskmine pikkus ehk inimesed on senisest kauem haiguslehel. Keskmiselt ollakse haiguslehel 19 päeva varasema 14 asemel, rääkis haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.

Alla 12aastase lapse põetamisel maksab haigekassa hooldushüvitist 80 protsenti, seda alates töövabastuse esimesest päevast ja kuni 14 kalendripäeva. Mis saab aga siis, kui laps on kauem haige?

“Hoolduslehe saab väljastada pikemaks ajaks, kuid siis hooldushüvitist enam ei maksta,” tõdes Koppel.

Pahatihti juhtub, et lapsevanem ei saa nohuse lapsega ise koju jääda ja ainsa lahendusena tundub tilkuva ninaga laps ikkagi lasteaeda või kooli viia. Sel puhul on hea teada, et ema-isaga samadel tingimustel võib lapsega kodus olemiseks hoolduslehe võtta näiteks hoopis vanaema, õde või sõbralik naabritädi.

“Naabritädi või õde võib jääda hoolduslehele, kui ta on tegelik hooldaja lapse haiguse ajal,” selgitas Koppel. “Tegelik hooldaja on see, kes last haiguse ajal hooldab ja põetab.”

Mõnikord saaks ema küll haige lapsega kodus olla, aga vahepeal on vaja siiski kolm päeva tööl käia ja sel ajal oleks lapsega kodus isa. Niimoodi päevade kaupa hoolduslehe võtmine on täiesti võimalik.

“Kui haiget last hooldavad vanemad järgemööda, väljastatakse teisele eraldi hoolduslehe järgleht. Kokku üle 14 kalendripäeva ühe hooldusjuhtumi puhul hüvitist ei maksta,” rääkis Koppel.

Äsja lapsepuhkuselt tööle naasnud emasid on aeg-ajalt ebameeldivalt üllatanud, et nad ei saa haige lapsega koju jäädes hüvitist vanemapalga, vaid miinimumpalga järgi.

Paraku on nii, et töövõimetushüvitiste arvutamisel võetakse aluseks inimese eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Kuna vanemahüvitis pole sotsiaalmaksuga maksustatav, siis seda hooldushüvitise arvutamise aluseks ei võeta.

Eriti hirmutav tundub haiguslehele jäämine neile, kes pikalt töötu ja ametliku sissetulekuta olnud ning haiguse kallale tuleku ajaks alles mõne kuu tööl käia jõudnud. Sellisel puhul ei jää inimene päris ilma haigushüvitiseta, üldjuhul arvutatakse see alampalga järgi.


Hüvitis

Haiguslehe puhul maksab tööandja haigushüvitist viimase kuue kuu keskmise tulu alusel, haigekassa aga eelmise aasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal.

Hoolduslehe puhul maksab hüvitist vaid haigekassa ja möödunud aasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal.

Allikas: haigekassa

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles