Raimo Saar: ENSV – puhastus meis enestes

Raimo Saar. Foto: PP

Seriaalid on teleprogrammide leib, sest nende vahele saab palju reklaami müüa. Kas seriaal “ENSV“ on üks paljudest nagu “Tuulepealne maa”, mida mõningad pidasid mustvalgeks? Jah, kindlasti, kuid mitte ainult. Samamoodi võiks küsida, kas Mats Traadi “Tants aurukatla ümber”, Heino Kiige “Tondiöömaja“, Viivi Luige “Seitsmes rahukevad“ ja Sofi Oksaneni “Puhastus“ olid äriprojektid, sest nad olid ja on üliedukad? Kuidas võtta.

Minu vanaisa päästis Siberist see, et ta astus kolhoosi sepaks (vara võeti ära nagunii kõigil). Mu isa oli Eesti kaitseväes ning selle ümbernimetamisel Punaarmeeks teenis seal kaks nädalat. Isa värvati Saksa armeesse, kus ta jõudis läbi teha väljaõppe Poolas ja Sloveenias ja sai allohvitseri pagunid. Ta ei osalenud otseselt lahingus, sest sakslased taganesid paaniliselt pärast venelaste läbimurret Emajõel. Ta vahetas mundri erariiete vastu ja alustas pikka koduteed Virtsust Otepääle.

Minu ema sai vanematega metsa pagenult venelaste lennukipommi killust rängalt haavata, aga paranes.

Minu onu nuttis, kui tema kasvatatud hobused võeti ära kolhoosi, kus nad esimesel talvel kõngesid, sest polnud midagi süüa anda. Ta läks metsavennaks, ei osalenud küll relvaga vastupanus, vaid piirdus ellujäämisega, mille tagajärjel sai külge viinatõve ega suutnudki enam leida elu mõtet, rügades siiski kevadest sügiseni kolhoosipõllul ja remontides talvel oma traktorit.

Koolis kasvatati meid vaimus “Suur Lenin, nii tark ja hea, meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead”. Loomulikult olid kõik meie klassis pioneerid ja keskkoolis komsomolis.

Meie põlvkonda alandati, meile valetati, meile õpetati koolis pooltõdesid või lausa valesid. Meil puudusid samad võimalused mis olid me eakaaslastel vabas maailmas. Me ei teadnud, mis tähendab teha tööd, ega osanudki seda seetõttu teha. Selle tulemusi peame taluma nüüdki.

Mis põhjustab suures osas praeguse tööpuuduse? Julgen väita, et osalt see, et meil pole sobivaid oskusi ega võimeid ning meid ei taheta. Meile makstakse vähe, aga teeme ka vähe.

Miks pole Eestis pensionid niisama suured kui Soomes? Põhjus pole ju selles, et valitsevad parteid ei taha õiglaselt maksta. Mujal on auasi maksta makse, meil maksmata jätta.

ENSV ajal oli riigilt varastamine ülitavaline, kõik harrastasid seda. Tsiviliseeritud maailmas on see õnneks üsna taunitud tegevus. Sellest pole vist midagi kuulnud pealinna meer Edgar Savisaar, kes lõdva lõuaga valetab, et sai oma raha Liechtensteini tundmatult advokaadilt ja tema Neitsisaartelt tulevat sissetulekut ei ole kindlasti vaja deklareerida või et selline pisiasi läks meelest.

Tootlikkus elaniku kohta on Eestis oluliselt madalam kui Soomes ja seetõttu laekub meie riigi kassasse vähem makse. Savisaar ja tema jüngrid tõstaksid esimese sammuna võimule pääsedes võluväel pensione kohe kaks korda, jagaks kõigile talveks küttepuid ja kartuleid, annaks igale umbkeelsele riigivastasele kodakondsuse ja õnn olekski kõigi õuel.

Aga ikkagi ENSV. Kõik olid ju söönud, iga tulnuk sai Musta- või Lasnamäele korteri, prügikastides ei soritud, töötukassast võis halba und näha. Isiklikult elasin sisuliselt kolm esimest tööaastat naise ja äsja sündinud tütrega ahastades puukuurides. Harisime perega kolhoosis peedivagusid, et teenida natuke lisaraha. Rügamisele vaatamata see ei õnnestunud.

Käisin direktorilt elamist lunimas, aga see korterite värk käis nii, et oli järjekord, kus korteri saamise eelis oli kommunistil, venelasel ja lihttöölisel. Mina ei kuulunud ühessegi neist kategooriast. Ega olnud ma mingi erand. Praegu tundub toonane olukord absurdne. Üürimine oli lotovõit, ostmine mõeldamatu.

Üks väga suur vahe oli kommunistliku ja vaba maailma vahel veel. Meil olid kõik inimesed hallid, väsinud ja mornid ja ümbrus kole

Sattunud esimest korda Soome, ei saanud ma kohe aru, mis lahti on. Kõik säravad, naeratavad, on lahked, tänavad on puhtad, aknad ja autod pestud, majad värvitud – kuidas see küll võimalik on? Nüüd on Eesti tänavapilt kohati parem kui mõnes Soome linnas. Autod on väikelinnades kindlasti Soome keskmisest uhkemad.

Oli, kuidas oli, aga me tulime sest jamast välja! ENSVd ei ole enam, on Eesti Vabariik. Kas see nii jääb, sõltub oluliselt meist. Peatsetel riigikogu valimistel peame tegema valiku.

Meil on Läti hiljutine kogemus. Neil läks hästi, vaatamata sellele, et rahvas pole valitsusega eriti rahul ja intelligents, sealhulgas väga palju lätlasi, eelistas üldse valimata jätta.

Seevastu venelased käisid üksmeelselt valimas, aga ilmselt on Läti venelastegi seas madalalaubaliste proletaarlaste osa üsna tagasihoidlikuks jäänud.

Lõpetuseks niipalju, et ma olen lõpmata õnnelik, et mul on õnnestunud näha oma lapselapsi tundmas end vaba ja õnnelikuna nii Susimetsas, Tartus, Helsingis, Viinis, Pariisis kui Londonis. Annaks jumal meile kõigile kõige paremat!