Üritasin oma kojukorjatud taarat ära viia, kuid võta näpust! Kõigepealt külastasin Pärnus kunagise Vikero taga asuvat taaraputkat, kus imelikul kombel oli vaikne ja uksel ilutses silt “Võtame vastu vaid taaskasutatavat klaastaarat”. Vastuvõtja teatas, et võib-olla ei hakatagi siin enam muud taarat vastu võtma.
Mure taaraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadsin sammud Säästumarketi taaraautomaadi juurde. Seal toimis masin nii, et ühe pudeli võttis vastu ja kaks lükkas tagasi. Ajas ihukarvad püsti. Siis lausus üks igapäevaseid kundesid, et see on tavaline asi, ja soovitas Härma keskusesse minna. Aga kui oled iga päev palgatööl, kust see aeg mööda linna töötavaid taarapunkte taga ajada?
Siis pistis poenäitsik äkki nina ukse vahelt sisse ja uuris, milles probleem. Näitasin, et kõik samast kauplusest ostetud Everini vee pudelid viskas masin tagasi. “Milles asi?” küsisin ja vastus oli selge: “Ju siis pole koodi aparaati sisestatud.” Kas see on siis vabandus või oodatakse euro tulekut?
Kõndisin oma taarakottidega koju tagasi ja nii ilutsevad tühjad pudelid mul jälle toanurgas ning võtavad ruumi. Või oleksin ma pidanud need pudelikorjajatele jätma? Ei, oma väljakäidud raha siiski. Aga mida ikkagi teha?