Meestele ei meeldi naiste järele oodata

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuksur Larissa on Rüütli tänava meestejuuksuris töötanud 36 aastat, mille jooksul on tema käe alt läbi käinud nii isad, nende pojad kui lapselapsedki.
Juuksur Larissa on Rüütli tänava meestejuuksuris töötanud 36 aastat, mille jooksul on tema käe alt läbi käinud nii isad, nende pojad kui lapselapsedki. Foto: Ants Liigus

Põhjus, miks Pärnus Rüütli tänava eakas kivimajas klassikaline meestejuuksur üle poole sajandi püsinud on, peitub ilmselt selles, et meestele ei meeldi vastassugupoole järel oodata ja nad soovivad pügatud saada järjekorrata.

Praegu meestele mõeldud salongi pidava osaühingu Morrow töötajad ei panegi hoobilt paika, mis aastast täpselt Rüütli tänaval meeste juukselõikustöökoda avatud on, kuid koha ajalugu ulatub 1940. aastatesse.

“Väikese lapsena käisin oma isaga siin, nüüd olen 36 aastat juba ise tööl,” rääkis juuksur Larissa, kollektiivis staaþikaim olija. Üks püsikliente meenutas kõrvalt, et temagi käis lapsena isaga 40ndate lõpus Rüütli tänaval juuksuris, siis olla salongis töötanud meessoost juukselõikaja, kes pügas vaid ohvitseride päid ja lihtrahvaga ei tegelnud. “Lõhna lasti neile nii palju pähe, et tilkus mööda külgi alla,” naeris ta.

OÜ Morrow juhataja Olga Petrova väitel pole meestejuuksuri kontseptsioonis vahepealsete aastatega just palju muutunud ja klientidele, kellest enamik on pikaajalised kunded, on peamine argument, et erinevalt moodsatest salongidest ei pea nende salongis lõikusaega mitu päeva ette kinni panema, sest soovijaid teenindatakse elavas järjekorras.

Kiirus on trump

“Mehed ei taha naiste järele oodata, sest naistega läheb paratamatult kauem aega, nii lõikuse kui värvimisega,” seletas Petrova. Meestejuuksuris on aeg kõige olulisem tegur ja kui parasjagu ongi kõik teenindajad ametis, ei kulu üle paarikümne minuti, et löögile pääseda. Kui sedagi, sest masinlõikus, mis töötajate sõnutsi on jätkuvalt populaarne, läheb veel kiiremini.

Üldjoontes on mehed head, mitte eriti pretensioonikad kliendid. Peaasi, et tukk silmini ei ulataks ja kõrvad välja paistaksid, ülejäänu suhtes jäetakse spetsialistile üldjuhul vabad käed. Ehkki tuleb ette, et mõni noormees soovib keerukamat lõikust, näiteks kuklale masinaga joonistatud kujundeid. Sellepärast hoiavad juuksurid end trendidega siiski kursis ja on valmis moodsaid lõikusi tegema, vaid värvimissooviga peab sammud mujale seadma.

Petrova kinnitusel pügatakse nende salongis juuste kõrval habemeid ja kõrvakarvugi, kui klient soovi avaldab. Ainult lõhnavett enam nii palju kui nõukogude ajal ei kasutata, selle peale kirtsutatakse tänapäeval nina.

Nii juhataja kui juuksur Larissa väitel on suur osa nende klientidest stammkunde’d, kelle soove loetakse silmist, ilma et inimene midagi ütlema peakski.

Põlvkondade läbilõige

“Mõne poisi on mulle siia toonud vanemad, nüüd on ta juba ise täismeheks kasvanud ja käib lõikamas koos oma lastega,” rääkis Larissa. “Paljud on läinud ka.”

“Minemise” all ei pea Larissa silmas juuksuri vahetust, vaid elust lahkumist. Ikka tuleb ette, et hommikul värsket lehte sirvides leiavad salongi töötajad surmakuulutustest mõne tuttava nime.

Peale surma võtab kliente raske aeg. Juuksuris annab rahva rahanappus tunda, enim kliente käib palgapäeva järel ning mida lähemale kuu lõpule, seda harvem üle salongi läve astutakse. Osaliselt sellepärast on meestejuuksur juba mõnda aega avatud hommikuti kella kaheksast varasema seitsme asemel. Headel aastatel töötas meestejuuksuris 12 juuksurit kahes vahetuses, nüüdseks on neist järele jäänud pool. Vahel lõikab Petrova isegi, kui vajadus lisakäte järele tekib.

Juhataja kiidab rendileandjat, kes neist viimast välja ei pigista ja kopsakama rahakotiga kosilastest rohkem hindab juuksuritöökoja järjepidevust.

“Meil käib siin praktikante, aga tööle eelistavad nad ikkagi moodsamatesse salongidesse minna,” nentis juhataja. Aga värsket verd oleks meestejuuksurisse väga tarvis, sest Petrova on pensioniealine ja mitu juuksuritki samas kohas aastakümneid töötanud.

“Olen rääkinud, et kui tahame ellu jääda, peame hakkama naiste päid ka lõikama,” tõdes juhataja. Ega õigupoolest aeta naisi välja praegugi, kuid neid satub meestejuuksurisse harva.

Petrova meelest võiks ajaloolisele ettevõttele uue hingamise anda, kui muuta kontseptsiooni ja hakata pakkuma lõikamise kõrval muid teenuseid, näiteks meestele mõeldud pediküüri ja maniküüri, kuid vähemalt praegu tundub, et pärnakad pole sellisteks uuendusteks veel valmis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles