/nginx/o/2015/08/30/4432549t1h7a45.jpg)
Pärnu uue kunsti muuseumis suve jooksul kunstisõpru rõõmustanud XXII rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja naine: maasikavälu“ jääb avatuks eesoleva nädala pühapäevani.
Aktinäitust saab nautida kauem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse kuraatori Mark Soosaare teatel on tänavune aktinäitus inspireeritud Ingmar Bergmani maailmakuulsa filmi „Maasikavälu“ pealkirjast, mis rootsi keeles kõlab „smultronstället“. Nagu sõnajalaõis või sinilind eesti keeles, on ka „smultronstället“ tihedalt seotud armastusega mehe ning naise vahel. See on paik, kus armunud salaja kohtuvad…
Et näitus on inspireeritud rootsi keelest ja kultuuris, on ka selle peakülalised pärit meretagusest kuningriigist. Eva Olofsson ja Annika Forstorp on maalikunstnikud, kes õpetavad vaimupuudega inimesi väljendama end värvide abil. Nad võtsid kaas nii oma õpilaste kui omaenda meistriteoseid. Monika Larsson aga tuli näitusele videoga Põhjala järvest, mille veepeeglilt võib ka eestlane leida oma sinilinnu.
„Et rootsi rahvuslipu värvid langevad kokku ukraina omadega, oleme sellesuvisele väljapanekule taas kutsunud oma töid esitama kunstnikke päevalillemaalt,“ lisas Soosaar. „Maalt, kus jätkub verine võitlus valguse ning pimeduse, headuse ja kurja vahel. Marina Škarupa näitab, et isegi kaevikus saab armastada, ja Oleksandr Mihhaltšuk, Andrei Kovalenko, Igor Prokofjev ning Anatoli Varvarov on leidnud parimad kohad armastamiseks eredas päiksepaistes.“
Soome kunstnike Mika Vesalahti ja Viggo Wallensköldi loomingu viljad on aga sellised, mis Soosaare arvates ahvatlevad kõiki end riputama tõelisele maasikavälule. Olgu selleks siis hotellituba või salapaik kuuse all…
Belgia videokunstniku Pierre Liebaerti sürrealistilik teos „Vaba kui lind“ on erandlik. See paljastab ateljee, kus kohtuvad vaid mehed…
Eesti taevastest klassikutest on oma maasikalagendikega meie seltsis Olev Subbi, Lydia Nirk-Soosaar ning Vello Tamm. Täna veel reaalseid armurõõme nautivatest kunstnikest esinevad aga vennad Jüri ja Henno Arrak, Ado Lill, Malle Leis ning paljud noorema põlvkonna loojad.