Koolis kulub õpilastel rohkem aega kui kodus

Ülejõe gümnaasiumi noorem seltskond lustib kostüümipeol. Foto: Erakogu

Öeldakse, et mitte kuskil ei ole parem kui kodus. On see tõesti nii?

Ülejõe gümnaasiumi õpilasesinduse liikmed teavad, et pärast koolimaja renoveerimist pole möödunud päevagi, kui lapsed poleks seal aega veetnud. Kooli mõnusas õhkkonnas on meeldiv viibida.

Nädala sees korraldatakse üritusi igas vanuses lastele. Äsja oli algklassidel kostüümipidu, küll peetakse klassiõhtuid. Kõik see toimub pärast tunde ja kohale tulema ju ei pea, ometi on maja lapsi täis. Nad tunnevad end nagu kodus, paljud veedavad koolis rohkem aega kui kodus. Õpilasesinduse liikmedki on pärast õppetööd pikalt koolis.

Kool on kultuuri kandja

Huvitav, kas keegi on kunagi püüdnud kokku arvestada seda aega, mida inimene oma elust veedab koolis?

On argipäeva hommik. Koolimaja ümbruses käib sigin-sagin. Põnev on jälgida inimvoolu, mis suundub koolimaja ukse poole.

Kui küsida, mis on kool, kuuleks vastuseks enamasti, et haridusasutus. Tegelikult on koolil ühiskonnas palju sügavam roll – ta on kultuuri kandja. Igal koolil on oma nägu, inimesed, kes selle näo loovad, omad tegemised.

1958. aastal õppetööd alustanud Pärnu Ülejõe gümnaasiumi ehk endise IV keskkooli bränd on muusika ja bioloogia. Esimene muusikaklass alustas 1972/73 ja igal õppeaastal avatakse üks muusikakallakuga esimene klass. Gümnaasiumiski saab valida muusika-suuna. Musitseerimiseks on loodud head tingimused koorilaulust kuni instrumendiõppeni välja.

Lapsed, kellele tundub bioloogia põnev, saavad neljandast klassist alates süvendatult bioloogiat õppida. Ka gümnaasiumis saab bioloogiaõpingutesse süveneda.

Aga koolis on veel nii mõndagi põnevat. Tasa sõuad, kaugele jõuad – nii võiks iseloomustada gümnaasiumi majanduse õppesuunda. Koolis ei oska keegi ettegi kujutada, milliste põnevate tegemistega noored tegelevad. Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel on õpilased loonud õpilasfirmasid, et saada reaalsed kogemused, mis on äri.

Ülejõe gümnaasiumis on alati armastatud sportida. Kõige tublimad on end proovile pannud Eesti koolispordi liidu võistlustel, klassidevahelistest võistlustest on suuremate laste seas populaarsemad võrkpall, jalgpall ja korvpall, noorematel rahvastepall, teatevõistlused, akrobaatika ja kergejõustik.

Tore, kui klassi au eest on väljas vabariigi noortekoondistesse kuuluvad sportlased korvpallurid Martin Paasoja, Kristjan Voolaid ja Siim Joosep, kergejõustiklane Keiso Pedriks, jalgpallur Robert Kirss, sõudjad Arnold Sanglepp ja Daniel Liik.

Kool kui teine kodu

On 1. september. Pärnu Ülejõe gümnaasium alustab taas oma kõige pisemate ja vanemate persoonidega. Ootused on suured. Õnneks on meil maja kenasti korda tehtud ning see peaks mõjutama ka koolielu vaid positiivsemas suunas. Tähelepanu! Valmis olla! Start! Algas see kooliorjus ...

Nii kummaline, kui see pole, ei saa koolis olevaid õpilasi vaadates aru, et tegemist oleks sunnitööga. Jah, loomulikult tahaks hommikuti vähe kauem põõnata või vahel seanahka vedada …

Tänapäeva kool on õpilassõbralik. Meie kooli sisekliimat iseloomustab sõna “mõistmine”. Selge see, et vahel võib oma murega sattuda vale täiskasvanu juurde, kes parasjagu mõne tembutamisega liialt hoogu sattunud poisiga maid jagab, kuid kindlasti leidub koolis keegi, kes hoolib, kuulab, aitab.

Kool peabki olema koht, kus on igas mõttes hea olla. Koht, kus saab oma huvidega tegelda, kus toimub toredaid ühiseid tegemisi, milles kaasa lüüa.

Juba septembri teisel-kolmandal nädalal domineerisid Ülejõe gümnaasiumis “rebased”. Traditsiooniline pugemisnädal eri stiilipäevadega liitis kümnendikud üheks pereks. Päris põnev oli vaadata, milliste ideede peale tuldi, et teist klassi üle trumbata.

Nädal aega tihedat sebimist ja käes oligi rebaste tõotuse andmise aeg.